EL hakkab vahetama teavet kolmandate riikide kodanike karistuste kohta ({{commentsTotal}})

Urmas Reinsalu justiitsministrite mitteametlikul kohtumisel.
Urmas Reinsalu justiitsministrite mitteametlikul kohtumisel. Autor/allikas: EU2017EE

Euroopa Liidu justiitsministrid leppisid reedel kokku ühtses lähenemisviisis, et Euroopa karistusinfosüsteemi (ECRIS) kaudu hakatakse vahetama ka kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele Euroopas määratud karistuste andmed.

See tagab, et kurjategijail ei oleks võimalik ühest riigist teise kolides või erinevaid passe esitades varasemaid karistusi varjata, teatas justiitsministeerium.

"Viis aastat tagasi alustasid kõik Euroopa Liidu riigid üksteisega karistusandmete vahetamist. Nii vähendasime oluliselt kurjategijate võimalust oma varasemaid tegusid piiri taga varjata. Kuid tegemist oli vaid andmetega liikmesriikide kodanike varasemate karistuste kohta. Praeguseks on selgeks saanud, et turvalisuse tagamiseks on vaja infot kõigi isikute kohta, nende kodakondsusest sõltumata. Euroopa karistusinfosüsteemi tuleb lisada info ka kolmandate riikide kodanike varasemate karistuste kohta,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

"Saavutasime olulise kokkuleppe, et teha Euroopa turvalisemaks. Saame edasise töö uhkusega järgmisele ELi eesistujale üle anda," lisas ta.

Euroopa karistusregistri infosüsteem loodi 2012. aastal ning see võimaldab vahetada andmeid isikute varasemate karistuste kohta. Karistusandmed on oluline teave isiku tausta kontrollimiseks. Info varasemate karistuste kohta võib olla tähtis lüli kuritegude lahendamisel ja uue karistuse mõistmisel, aga näiteks ka lastega töötava isiku tausta kontrollimisel, märkis ministeerium pressiteates.

Eesti tegi ECRISe kaudu eelmisel aastal 386 ja 2015. aastal 207 päringut teistele ELi liikmesriikidele. Eestile on aga Eesti kodanike suhtes tehtud eelmisel aastal 3200 päringut ja 2015. aastal 2800 päringut, enamus päringuid on tehtud Soomest, Saksamaalt, Ühendkuningriikidest ja Rootsist.

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul on sageli suureks probleemiks isiku identiteedi tuvastamine. Näiteks võib isiku nime kirjutada mitmel erineval moel, passiandmed ei pruugi olla usaldusväärsed ning sünnikuupäev võib olla väljamõeldud. See võimaldab varjata oma tausta. Seetõttu leppisid ministrid kokku, et tsentraliseeritud süsteemi lisatakse ka sõrmejäljed, mis on kõrge usaldusväärsusega viis isiku identifitseerimiseks ning võimaldab ka kiiret automaatset otsingut.

Praegune ECRIS töötab detsentraliseeritud põhimõttel, kus iga liikmesriik hoiab oma kodanike karistusandmeid oma süsteemis. Kuivõrd kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel EL-i kodakondsust pole, saab praegu nende karistatuse kohta infot koguda vaid kõigisse 28 liikmesriiki päringu saatmisega. Selline süsteem on aeganõudev ja ebaefektiivne ning seda võimalust kasutatakse harva.

EL-i justiitsministrid leppisid kokku tsentraliseeritud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistusandmeid sisaldava süsteemi loomises. Uus süsteem võimaldaks saada kiiresti kätte info selle kohta, millisel liikmesriigil on isiku kohta lisainformatsiooni.

Lisaks liikmesriikide asutustele on ECRIS oluline töökeskkond ka Eurojustile, Europolile ja Eesti eesistumise ajal loodud Euroopa prokuratuurile.

Toimetaja: Indrek Kuus



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: