Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja kohaliku omavalitsuse üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu.

Eraüldhariduskoolil on eelnõu järgi võimalik toetust taotleda juhul, kui kool on tegutsenud vähemalt neli aastat ja talle on antud tähtajatu tegevusluba vähemalt ühes kooliastmes.

Samuti näeb toetuse saamine ette, et koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni 25 protsenti töötasu alammäärast, kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda ning kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud.

Toetust soovival koolil ei tohi olla riigi ees maksuvõlga või peab selle maksmine olema ajatatud ning tegevuskulu toetuse eraldamiseks koolile peab nõusoleku andma kooli asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.

Eelnõu kohaselt on põhjendatud juhtudel haridus- ja teadusministeeriumil siiski õigus toetust anda ka juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole toetuse eraldamiseks nõusolekut andnud.

Eelnõu tuleb riigikogu täiskogu istungil teisele lugemisele 20. detsembril.

Kultuurikomisjon saatis teisele lugemisele ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamist muutva eelnõu. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, kuid lepib kohaliku omavalitsusega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Komisjoni esimees Aadu Must ütles, et mõlemat eelnõu on põhjalikult arutatud ja sealjuures on esmane roll olnud selgitustööl.

„Hirmul, et alates uuest aastast hakkavad kõik erivajadustega lapsed õppima tavakoolides, ei ole alust. Seaduse vastuvõtmine jätkab koolivõrgu korrastamist ja aitab kaasa tugispetsialistide paremale kättesaadavusele,“ lausus Must.

Eelnõu suurendab tugispetsialistide toetust, et muuta lastele vajalikud tugiteenused kättesaadavamaks. Koolis on eelnõu järgi tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul saab kool õpilasele rakendada tõhustatud või erituge. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada, milleks on ette nähtud ka tegevuskulud.

Peale selle nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja -preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.