Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita ({{commentsTotal}})

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

Kui Reformierakonna juhi vahetamine pärast auesimees Siim Kallase intervjuud hoo sisse sai, paistis esialgu, nagu me oleks sellist asjade käiku juba näinud.

Aasta tagasi, kui esimehe koha pärast võitlesid Hanno Pevkur ja Kristen Michal, ütlesid kriitikud, et Michalil on eelis, sest ta alustas kampaaniaga varem. Nüüd võis sama arvata kiireid valimisi soovinud Pevkuri kohta, kuni ta kandideerimisest sootuks loobus.

"No kui ma oleks kandideerinud ja oletame, et ka võitnud, siis ma usun, selline sisepinge ja vimm, mida kohati võis näha, oleks jätkunud. Mina olen alati öelnud, et eelkõige peab poliitik vaatama Eesti huve, siis erakonna huve ja viimases järjekorras peavad tulema isiklikud ambitsioonid," ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur.

Aasta eest andsid Michalile oma toetusallkirja endised parteijuhid Taavi Rõivas ja Andrus Ansip. Neljapäeval kritiseeris Ansip teravalt Pevkurit, öeldes, et Pevkur pole erakonna juhtimisega hakkama saanud.

Kas Andrus Ansipil oli õigus, kui ta ütles, et Hanno Pevkur ei saanud hakkama erakonna esimehe koha?

"Jah, suures plaanis tuleb öelda, et Andrus Ansipil oli õigus. Pevkuriga erinevates valitsustes koos töötanud Randjärve sõnul on Pevkur väga hea meeskonnamängija, kuid tema sõnul ainuüksi sellest ei piisa," vastas Reformierakonna juhatuse liige Laine Randjärv.

"Kui ma ütlesin, et ei ole osanud meeskonda motiveerida, siis see tähendab seda, et ei ole osanud luua niisugust ühtsust selles meeskonnas, et kõik oleksid tahtnud ühise asja eest võidelda," lisas Randjärv.

Hanno Pevkur tuli Reformierakonna juhiks, kui pikalt Eestit juhtinud erakond oli väga raskes seisus, olles just kaotanud võimu.

Kas Kaja Kallasel on lihtne tulla?

"Kaja Kallasel on väga keeruline tulla, sest Kaja Kallasele on praegu väga suured ootused. Ta on tegelikult ennast tõestanud erinevate valimistega ja praegu on niisugune, ütleme, hingelt natuke katkine Reformierakond ootel, et ta ühendatakse," leidis Randjärv.

Kuigi Kaja kiidavad nii Pevkur kui ka Randjärv, on politoloog Tõnis Saartsi sõnul risk, kas Kaja Kallas suudab erakonda kokku sõlmida ja ennast kehtestada. Küsimus on ka, kas teda toetavad erakonna tipud.

"Ka minu meelest palju suurem küsimus on see, et meil hakkab olema erakonna juhiks inimene, kes seni ei ole täitnud ühtegi täitevvõimu ametikohta," ütles Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts. "Ma arvan, et see võib olla probleem just selle tõttu, et me ei tea, milline on tegelikult Kaja Kallas juhina."

Saarts lisab, et just Kaja Kallasel on võimalik tuua erakonda valima need, kes on seni kõhelnud, sest teda ei saa pidada klassikaliseks poliitbroileriks, lisab ta.

"Ma arvan, et see võib olla suur pluss, mis võib tuua Reformierakonnale lisatoetajaid, lisahääli, sest paljudele valijatele on Reformierakond niisugune nomenklatuurne võimuerakond, mida ta kaua on olnud, kuidagi vastumeelne," lisas Saarts.

Reedel Brüsselist Eestisse jõudes on Reformierakonna aseesimees Kaja Kallas saanud palju toetavaid sõnumeid, ühendust on võtnud ka need, kes tahaks tema meeskonnas töötama hakata. Kas ta tahab aga saada Eesti esimeseks naispeaministriks?

"No kui see tee ette võtta, siis loomulikult," vastas Kallas.

Riigikogu valimiste võit ei pruugi tuua peaministri tooli ega avada ust valitsusse. Küsimus on, kuidas vastanduda konkurentidele nii, et see ei segaks hilisemat koostööd.

"Vastandumisega on üldse nii, et vastandumine alati seob sinu põhivalijat väga tugevalt sinu külge, aga ta võõrandab järjest enam inimesi üldse valimistest. Aga mille põhjal see vastandumine on - täiesti loomulik ju, et on see sama ideede vastandumine," selgitas Kallas.

Millise sõnumiga peaks Reformierakond riigikogu valimistele minema?

"See võtmeküsimus on see, et mis eristab meid praegusest valitsusest ja kuidas me suudame ära näidata siis inimestele, et meie oleme tulevikku vaatav erakond, kellel on ideed, et Eesti elu paremaks muuta," leiab Kallas.

Reformierakonna suurim väljakutse on ka Saartsi hinnangul uue sõnumi leidmine, sest Ansipi-aegne rahvuslikul vastandumisel põhinev narratiiv on tema sõnul oma aja ära elanud, kuid sellest päris loobuda ei saa, sest kaoks konservatiivsem valija.

"See uus narratiiv peab jääma kuskile sinna vahele, selle turuliberalismi ja rahvuskonservatismi vahepeale. Kuidas see hakkab välja nägema, kuidas seda uut narratiivi konstrueeritakse, kas Kaja Kallas sellega hakkama saab, see on minu meelest väga suur küsimärk," leidis Saarts.

Toimetaja: Merilin Pärli



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: