Eesti Pank avaldas teisipäeval värske majandusprognoosi, mille kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 4,3 protsenti ning kahel järgneval aastal vastavalt 4,2 ja 3,1 protsenti.

Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt ütles "Foorumis", et Eesti majanduse väljavaated on tänase seisuga päris head, sest niisuguseid kasvunumbreid pole tükk aega olnud. Kiti sõnul on kasv olnud laiapõhjaline.

"Viimaste aastate jooksul on olnud väga suur palgatõus. Keskmine palk on tõusnud 1200 euroni. Inimeste võimet tarbida ja osta, elujärge parandada on see parandanud. See aasta olnud teistmoodi see, et lisaks palagtõusuga on saanud välisturgude tugeva toe najal ettevõtted oma kasumit paremaks. Selle aasta lõpuks näeme nii rekordilisi palgafonde kui ka ettevõtete rekordilähedasi kasumeid," kommenteeris Kitt.

Inbanki juhatuse esimees Jan Andresoo nõustus, et Eesti inimesed elavad praegu paremini kui enne.

"Majandus on kollektiivse käitumise tagajärg. Kui ma selle peale vaatan, siis tegelikult võib küll öelda, et Eesti inimene elab praegu paremini kui enne. Ta saab rohkem palka, tööhõive on palju suurem, me vaatame tulevikku optimistlikumalt. See ongi majandus ja annab meile piisava fookuse ja tunde, et tulevikku võib positiivselt praegu vaadata. Kokkuvõttes ma ma ei näe, et peaksime väga tugevat muret tundma lähitulevikus. Meie põhinäitajad on väga tugevad," selgitas Andresoo.

LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul ei saa praegune olukord lõputult kesta ning juba paari aasta pärast hakkavad näiteks intressimäärad tõusma ja see omakorda tähendab, et laenuintressid tõusevad.

"Arvan, et see, mis praegu on kestnud aktsiaturgudel, et aktsiahindade tõus on juba paar viimast aastat hästi kiire, samas intressitasemed on olnud väga madalad, ei saa lõptutult kesta. See võib kesta veel üks-kaks aastat, aga sealt edasi võiks valmis olla, et intressimäärad hakkavad ka tõusma," ütles ta.

Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki hinnangul ei ole aga näha, et praegune hea majanduse seis on viimas kriisini. Tema kirjeldas praegust olukorda mõistuslikuna.

"Ma olen kaks kriisi üle elanud. Kui 1990ndatel oli teema see, et kõik ostsid aktsiaid ja 2006.-2008. aastatel kõik ostsid kinnisvara ja need mõlemad viisid kriisini välja, siis täna mingit sellist olukorda ju näha ei ole. Kõik on mõistuslik, mõni inimene ostab kodu, mõni reisib, mõni teeb kuskile mujale investeeringu. See, et see kuskil üle võlli läheks, näha ei ole," selgitas Rink.

Luminor Eesti juht Gunnar Toomemets nentis, et Eestil on pärast finantskriisi rekordiline majanduskasv. Samas märkis ta, et Eesti majandus on praegu tsükli tõusufaasis ja küsimus on selles, kui kaua see kestab - kas kaks või kümme aastat.

"Aga see mingil hetkel saab läbi, sest majandustsüklit murda ei saa. Me peaksime kindlasti olema valmis ka selleks, et mingil hetkel tulevad raskemad ajad nii klientidel, riigil kui ka võib-olla pankadel," ütles Toomemets.

SEB juhatuse esimees Allan Parik tõi välja, et Eestil on praegu ajalooliselt kõrge tööhõive - 68 protsenti, mis on Euroopa üks kõrgemaid. Ta tõdes, et Eesti on muutumas tööjõu eksportijast tööjõu importijaks, kuid ka see võib mõjutada majanduskasvu.

"See on nagu kahe teraga mõõk - ühelt poolt väga hea, et inimestel on tööd, palgad kasvavad, aga teiselt poolt on täna 13 000 täitmata töökohta. Kui vaatame trendi, mida mina olen tähele pannud, külastades ka ettevõtteid, on see, et Eesti on muutumas tööjõu eksportijast tööjõu importijaks. Kui palju see pidurdab või võimaldab meil edasi kasvada, see on üks küsimus, arvan, et ka valitsuse tööhõivepoliitika," arutles ta.

Kinnisvarabuumi ei ole

Pangajuhtide sõnul eluasemeturul buumi ei ole. Kilu tõdes, et kinnisvara puhul tuleks vaadata eraldi büroomajade ja elumajade sektorit.

Tema sõnul on elumajade puhul arendajad õppinud eelmisest kriisist ning seal praegu buumi pole, kuid bürooarenduste puhul on teatud määral buum kestnud paar aastat.

Ka Parik märkis, et tema hinnangul on ülekuumenenud kaubanduskeskuste arendamise sektor.

Ka nii Kitt kui ka Toomemets kinnitasid, et buumi ei ole. Kitt märkis, et kui enne eelmist finantskriisi osteti kõik eluasemed kodulaenuga, siis praegu kümnest tehingust neli tehakse pangalaenuta. Toomemetsa sõnul on muutunud ka pankade enda lähenemine laenamisele.

Rink tõi samuti võrdluseks kümne aasta taguse aja. "Kõik võtsid laenu, vahetasid kortereid - see oli buum. Täna pole massipsühhosi, mis oli kümme aastat tagasi," sõnas ta.

Andresoo tõi välja, et inimestel läheb hästi ja neil tekivad säästud ning üks võimalus investeerida on kinnisvara.