Keskpank: Eesti majandus on kriisijärgse aja parimas seisus
Eesti majandus kasvab tänavu 4,3 protsenti ning kahel järgneval aastal vastavalt 4,2 ja 3,1 protsenti, selgus Eesti Panga värskest majandusprognoosist.
Keskpank on seejuures märksa optimistlikum kui juunis, kergitades tänavust majanduskasvu prognoosi 0,8 protsendipunkti, 2018. aasta prognoosi 0,9 ja 2019. aasta kasvuprognoosi 0,2 protsendipunkti.
Hinnatõus ehk inflatsioon peaks sel aastal jääma 3,5 protsendi juurde. Järgmisel aastal kasvavad hinnad 3,2 ja 2019. aastal 2,1 protsenti.
Samal ajal kerkib keskmine brutopalk tänavu 1217 euroni (kasv 6,8 protsenti), järgmisel aastal 1292 euroni (6,2) ja 2019. aastal juba 1366 euroni (5,7).
Valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal on tänavu -0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), järgmisel aastal -0,7 ja ülejärgmisel aastal -0,9 protsenti.
Majandus jõudmas kasvutsükli haripunkti
Eesti Pank märgib majandusprognoosi pinnalt, et Eesti majandus on kriisijärgse aja parimas seisus, kuid eelolevatel aastatel kiire majanduskasv raugeb, kuna välisturud kasvavad aeglasemalt ja vaba tootmisvõimsus majanduses on ammendumas.
Keskpank hoiatab, et valitsus annab niigi kiirele majanduskasvule veelgi hoogu: lõdvenenud eelarvepoliitika tähendab riigilt väiksemat tuge siis,
kui majandusel peaks ootamatult minema kehvemini.
Pank hindab, et majanduse praegune seis ei viita veel ülekuumenemisele, kuid oht selleks on olemas. Erinevalt kümne aasta tagusest ajast ei moonuta majanduse struktuuri kiire võlakoormuse kasv. Samas on ehitus tugevas tõusutsüklis, sest suurenemas on nii era- kui ka avaliku sektori tellimused.
Ehitusvaldkond paistab teiste tegevusalade kõrval silma suurima tööjõupuudusega, mis võib tellimuste jätkudes tööjõukulusid ülemäära paisutada, et töötajaid teistest sektoritest suurema palgaga üle meelitada.
Töökohavahetuste sagedus on juba jõudnud eelmise majandusbuumi aegsele tasemele. Keskpanga hinnangul tuleks vältida olukorda, kus lühikesse
ajavahemikku kuhjuvad projektid ja sellest tulenev liigne heitlikkus ehituses põhjustavad taas kord suure kasvukõikumise kogu majanduses.
Toimetaja: Priit Luts