Eestis on algatatud 50 ahistavat jälitamist puudutavat kriminaalmenetlust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Arvuti.
Arvuti. Autor/allikas: Kacper Pempel/Reuters/Scanpix

Juulis jõustunud karistusseadustiku seaduseparanduse alusel, millega kriminaliseeriti ahistav jälitamine, on Eestis praeguseks algatatud 50 ahistavat jälitamist puudutavat kriminaalmenetlust.

Põhja ringkonnaprokuratuur vanemprokurör Alar Lehesmets ütles ERR-ile, et kannatanuteks pole ainult naised vaid selgelt on ka juhtumeid kus ohvriteks on mehed.

Lehesmets märkis, ahistav jälitamine väljendub sageli sõnumite saatmistes, sotsiaalmeedia postitustes ja telefonikõnedes, kusjuures pole oluline kas kõnedes aetakse juttu või mitte.

Ka on mitmed juhtumeid, kus ahistaja jälgib oma ohvrit tema töökohas, sõidab sealt pidevalt mööda. Kannatanu aga teab, tajub ja märkab ahistaja kohalolekut, see aga tekitabki ohvris hirmu.

Praeguseks on algatatud ligi 50 kriminaalasja. Võrdluseks Soomes algatakse aastas umbes 300 kriminaalasja, milles kahtlustatakse ahitavat jälitamist.

Ahistava jälitamise puhul üritavad uurijad esialgu tuvastada mustrit ja järjepidevust. "Ühe-kahe facebooki postituse puhul ei saa mustrist rääkida, need postitused võisid olla juhuslikud, siin ei pruugi olla eesmärki ohvrit jälgida ja loomulikult sõltub see ka postituste sisust ja muust tegevusest," ütles Lehesmets.

Kui inimene ise tajub, et tekkinud olukord teda häirib ja segab tavalist elu siis on vanemprokuröri sõnul õige aeg pöörduda politseisse või prokuratuuri. "Ohvrite pöördumisel on kõige tõhusam kaitse lähenemiskeelu kehtestamine, selleks on vaja inimese avaldust ja selle avalduse põhjal annab kohus välja vastava määruse," lisas ta.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: