Ministeerium: EL-i rahandus tegi Eesti eesistumise ajal 10 edusammu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti eesistumise ajal toimus Euroopa Liidu (EL) rahanduses kümme suuremat edasiminekut, kirjutab rahandusministeerium enda blogis.

Eesti saavutas suuremal või vähemal määral kõik eesistumiseks seatud eesmärgid maksu- ja finantspoliitika valdkonnas. Ühtlasi tegi EL-i rahandus kümme edusammu, millest toob ministeerium esimesena välja digimaksu ehk õiglase maksukogumise digiettevõtetelt – see on teema, millega Eesti eesistumine end Euroopa maksuajalukku kirjutab.

Aastaid on arutatud erinevates riikides, Euroopa Liidu tasandil ja OECD-s, kas ja kuidas tuua rahvusvahelised maksureeglid 21. sajandisse. Nüüdseks eeldab riigis teenitud kasumi maksustamine ettevõtte füüsilist kohalolekut. Kui tegemist on digitaalselt teenitud kasumiga, maksustatakse see heal juhul mõnes teises riigis või jääb halvemal juhul üldse maksustamata. Ettevõtjad kannatavad ebavõrdse konkurentsi käes ja riigid jäävad ilma maksurahast. Tegemist ei ole hüpoteetilise probleemiga – 2007. aastal tegutses üks kuuest maailma väärtuslikumast ettevõttest digimajanduses, täna aga tegutseb üks kuuest traditsioonilises majanduses.

Eesti algatusel jõudsid liikmesriigid kokkuleppele, et digimajanduse ettevõtteid ei maksustata täna teistega võrdselt, rahvusvahelisi maksureegleid on vaja uuendada ning kasumi teenimine digitaalselt ei tohiks takistada selle õiglast maksustamist. Tuginedes Eesti juhitud arutelule, otsustas Ülemkogu kutsuda Komisjoni üles esitama digimajanduse maksustamist puudutav direktiivi eelnõu juba 2018. aasta alguses.

Seega jõudsime esimest korda Euroopas teoreetilistest aruteludest kaugemale ja näeme peagi, millised digimajandusele sobivad rahvusvahelised reeglid välja näevad, kirjutab ministeerium enda blogis ja toob järgmisena välja EL-i edasiviiva aastaeelarve.

Eesti juhtis EL-i 2018. aasta eelarve läbirääkimised edukalt kokkuleppeni – 18. novembri hommikul kell 4 sai eelarve EL -i Nõukogu ja Euroopa Parlamendi allkirjad alla. Sellele eelnes kuus kuud kohtumisi ja läbirääkimisi, mis kulmineerusid 18-tunnise aruteluga – protsess, mis pingeline kõigile osapooltele.

EL-i 2018. aasta eelarve on 160 miljardit eurot, millest umbes pool on suunatud tööhõivet soodustavatele investeeringutele ning teaduse ja innovatsiooni toetamisele, kolmandik põllumajandus- ja kalandustoetustele, maaelu edendamisele ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidele suunatud tegevuste rahastamisele, ülejäänu julgeolekule, arengu- ja humanitaarabile ning välispoliitikale ja halduskuludeks.

Kolmas edusamm on väikeettevõtteid ja ausat konkurentsi kaitsvad käibemaksumuudatused e-kaubanduses. Kümme aastat tagasi lepiti kokku, et elektroonseid teenuseid hakatakse maksustama sihtriigi käibemaksumäära järgi ning selle tarbeks rakendatakse niinimetatud ühe akna süsteemi. Detsembris astuti Eesti juhtimisel suur samm edasi, kui otsustati, et ühe akna süsteemi laiendatakse ka muudele piiriülestele teenustele ja EL-i–sisesele kaupade kaugmüügile. Muudatuste juures on olulised kaks aspekti. Neist esimene on alla 10 000-eurose käibega ettevõtete käibemaksu arvestamine registreerimisriigi reeglite alusel.

Selleks, et lihtsustada piiriülese kaubandusega kaasnevat aruandlust, eriti alustavate ja väikeste ettevõtete jaoks, võimaldatakse alla 10 000-eurose käibega ettevõttel alates 2019. aastast deklareerida teises riigis toimunud käive ja tasuda käibemaksu oma registreerimisriigi reeglite järgi ning sealse maksuhalduri vahendusel.

Üle 10 000-eurose aastakäibe korral e-teenuse pakkujal aga kohustus registreerida end kas igas tarbimise liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või ühe akna süsteemi kasutajaks. Ka EL-i–väliste riikide isikutele luuakse juurdepääs ühe akna süsteemile.

Teibe aspekt on e-kaubanduse käibemaksuvabastuse kaotamine alla 22-eurose kauba kaugmüügil. Alates 2021. aastast kaob ära EL-i–väliste riikide, näiteks Hiina e-kauplustest soetatud vähem kui 22 eurot maksvate kaupade käibemaksuvabastus, mida EL-i e-kauplustel pole. Tarbijale tähendab see, et kui EL-is maksab asi hetkel koos käibemaksuga näiteks 10 eurot ja Hiinast tellides 1 euro, siis koos käibemaksuga oleks Hiina ese 1,20 eurot ehk jätkuvalt märkimisväärselt soodsam. Sääst ei tulene maksudest ja seda pole mõtet enam boonusena pakkuda, sest see on ebaaus konkurents.

E-kaubanduse ettevõtetel on käibemaksu kogumiseks ja tasumiseks kaks varianti:

1) Käibemaksu lisab müügitehingule veebiplatvorm, näiteks Alibaba, ja ostja maksab selle koheselt koos ostuga ära. Käibemaksu deklareerib ja maksab riigile platvorm. Täna toimub 90 protsenti e-kaubandusest 30 platvormi kaudu, kes valdavalt on sellisest lahendusest huvitatud.

2) Kui platvorm ise käibemaksu koguda ei soovi või müüjaks on platvormi mittekasutav väikefirma, peab väikefirma ise tegelema käibemaksu kogumise ja deklareerimisega ning tellima selle teenuse ilmselt posti- ja kullerfirmalt.

Neljas edusamm on selgem ja kindlam kriisilahendus panga sattumisel raskustesse. Eesti eestvedamisel jõudis EL.i nõukogu Euroopa Parlamendiga kokkuleppele võlausaldajate hierarhia rakendamises probleemsete pankade puhul ja finantsinstrumentidelt oodatava kahju arvestamise üleminekupõhimõtetes rahvusvaheliste standardite IFRS9 rakendamisel. Edaspidi peaks nende kokkulepete kaudu muutuma oluliselt selgemaks, millises järjekorras saavad pankade raskustesse sattumisel erinevad osapooled raha tagasi. Kokkulepe puudutab ennekõike erandjuhtumeid, mille puhul muud kriisilahendamise meetmed olukorda ei lahenda. IFRS9-le üleminekupõhimõtetega leevendatakse võimalikku negatiivset mõju pankade oodatava kahju arvestamiseks kogutavatele puhvritele. Koos IFRS9 üleminekupõhimõtetega otsustati pikendada euroalavälistes liikmesriikides eurodes nomineeritud avaliku sektori võla riskide kontsentreerumise erandit. Kirjeldatud kokkulepped hakkavad kehtima veel selle aasta lõpus ja need on osa laiemast finantssektori riskide vähendamise paketist.

Viies edusamm on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) mandaadi pikendamine ja ressursside suurendamine. Eesti juhtimisel lepiti kokku EFSI tegevuse pikendamine 2020. aastani, eesmärgiga võimaldada Euroopa arengut ja pikemaajalist majanduskasvu toetavate lisainvesteeringute tegemist vähemalt 500 miljardi euro ulatuses. EFSI on omalaadne investeeringute kanal: EL-i eelarve garantii toel soodustatakse suuremahulist erasektori investeeringute toomist majandusse. Järgmisteks aastateks lisati prioriteetsete eesmärkide-valdkondade hulka ka mitu IT-arenguga seotud märksõna – näiteks plokiahelatehnoloogia ja küberjulgeolek. EFSI abiga toetavad praeguseks Eestis ettevõtlust Kredex ja LHV, samuti on investeeringutuge saanud näiteks Tallinna Lennujaam enda laiendusprojektile ning Skeleton Technologies oma superkondensaatorite arendamiseks.

Kuues edusamm on maksualal ebapiisavat koostööd tegevate riikide avalikustamine. Eesti eestvedamisel avaldati nimekiri kolmandatest riikidest, kes ei tee EL-iga piisavat koostööd maksuteabe vahetuses ega pea kinni rahvusvahelisest heast maksuhaldustavast. Selliste maksuparadiiside musti nimekirju on liikmesriikidel varemgi olnud, kuid esmakordselt otsustati luua EL-i ühine nimekiri, mis annab ülemaailmselt tugevama sõnumi, kuna põhineb liikmesriikide ühiselt kokkulepitud kriteeriumidel. Kriteeriumid tuginevad OECD standarditele ning nõuavad maksualase teabevahetuse toimimist, kahjulikest maksurežiimidest ja offshore-skeemide soodustamisest loobumist ning äriühingute kasumi ümberpaigutamise vastaste reeglite rakendamist.

Enamik maailma riike juba rakendavad neid standardeid ning paljud EL-i analüüsitud riigid on lubanud seda teha eeloleva jooksul, mis on selle protsessi suurim edulugu. Antud lubadusi jälgitakse tähelepanelikult ning nimekirja uuendatakse regulaarselt. Nimekirja kuuluvate riikide suhtes hakatakse rakendama ka sanktsioone, mis praeguses etapis seisnevad peamiselt EL-i finantsvahendite piiramises ning nende riikide maksumaksjatega tehtud tehingute rangemas kontrollis.

Seitsmes edusamm on EL-i rahaliste vahendite kasutamise reeglite lihtsustamine. EL-i vahendite kasutamise eeskirjad ja menetlused peaksid tulevikus muutuma lihtsamaks ja paindlikumaks – seda tänu hiljutisele esialgsele kokkuleppele Euroopa Parlamendiga, mida Eesti aitas saavutada. Muudatus võimaldaks Komisjonil ja liikmesriikidel teha väljamakseid tõhusamalt ja kontrollimisel keskenduda rohkem saavutustele. Lihtsamaks muudetakse ka laenude ja garantiide – eriti EFSI – ning erinevate toetuste kooskasutust.

Esialgne kokkulepe esitatakse nüüd nõukogu alaliste esindajate komiteele (COREPER) heakskiitmiseks, misjärel tuleb Euroopa Parlamendil see ära hääletada ning siis saab nõukogu selle järgmisel aastal lõplikult vastu võtta.

Kaheksas edusamm on kapitaliturgude liidu edendamine. Eesti juhtimisel kinnitati nõukogu järeldused Komisjoni koostatud kapitaliturgude liidu loomise projekti vaheülevaate kohta. Seal seati ühtlasi edasised sihid, mis peaksid täidetud saama aastaks 2019.

Edasi liiguti ka erinevate kapitaliturgude liidu kontekstis oluliste eelnõudega, millest eraldi väärib väljatoomist Komisjoni algatatud üleeuroopalise erapensioni toode (PEPP). Mõte on luua vabatahtlik pensioniskeem või toode, mis on kasutatav kõikides liikmesriikides ja millega saaks liikuda ühest liikmesriigist teise ehk siis kolida seda sarnaselt telefoninumbrile.

Üheksas edusamm on tuletistehingute halduskoormuse vähenemine ja järelevalve tugevnemine. Eesti eesistumisel lepiti kokku tuletistehinguid puudutavates olulistes muudatustes. Finantsmaailmas kasutatakse derivatiive ehk tuletisinstrumente nii riskide maandamiseks kui ka spekuleerimiseks. Tuletisinstrumendiga saab näiteks põllumees fikseerida tuleviku tarbeks mõne oma põllusaaduse hinna, kui talle tundub, et hind liigub talle tulevikus ebasoodsas suunas. Paljude tuletisinstrumentidega ei kaubelda aga väärtpaberibörsil, vaid kaks poolt lepivad tehingu omavahel kokku.

Tuletisinstrumentide tehingute suurt mahtu peetakse üheks finantskriisi peasüüdlaseks. Seepärast otsustati globaalselt need tehingud suurema kontrolli alla võtta ja 2012. aastal kehtestati Euroopa Liidus nõue, mille järgi tuli eelkõige suuremad tuletistehingud kliirida läbi keskse vastaspoole. Need nõuded kehtestati niinimetatud EMIR-i määrusega. Keskne vastaspool on lihtsustatult äriühing või institutsioon, mis viib kaks tehingupoolt kokku ja kontrollib, kas pooltel on piisavalt vahendeid tehingu tegemiseks. EL-is on parasjagu 17 keskset vastaspoolt, samas Eestis neid ei ole.

Eesti eesistumise ajal lepiti kokku EMIR-i määruse muutmises liikmesriikide vahel. Muudatustega vähendatakse eelkõige mittefinantsettevõtjate halduskoormust. Ehk kui seni on pidanud ettevõtjad ise oma tehingutest alati teavitama, siis edaspidi tehakse seda nii-öelda nende eest. Väiksemate pankade ja muude väiksemate finantsasutuste puhul ei kohustata enam igat tuletistehingut kliirima läbi keskse vastaspoole.

Paralleelselt EMIR-i määruse muutmisega arutati Eesti eesistumise ajal ka täiesti uute reeglite kehtestamist kesksetele vastaspooltele – ehk soovitakse kehtestada reeglid selle jaoks, kes teostab järelevalvet keskse vastaspoole üle ja mis saab siis, kui keskne vastaspool ise satub makseraskustesse. Selle reegleid arutavad liikmesriigid edasi Bulgaaria eesistumise ajal.

Kümnes edusamm on selgemad ja rangemad reeglid nii terrorismi rahastamise kui ka rahapesu tõkestamisel. Viimase rahandusvaldkonna saavutusena eesistumisperioodil sõlmiti mõne päeva eest Euroopa Parlamendiga kokkulepe rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite karmistamises. Eesmärk on paljastada ja takistada finantsvahendite kasutamist kuritegevuse rahastamiseks, säilitades maksesüsteemide ja finantsturgude normaalne toimimine. Kokkulepe sisaldab uusi meetmeid, mis võimaldavad ametivõimudel paremini jälgida rahavoogusid ja takistada kuritegelike võrgustike rahastamist.

Direktiivi eelnõu esitatakse EL-i suursaadikutele nõukogu heakskiidu saamiseks. Parlament ja nõukogu kutsutakse seejärel üles võtma ettepandud direktiivi vastu esimesel lugemisel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: BNS



err.ee 45. Tartu maratonil
uudised

Alajõe: TTÜ tudengisatelliit on sügiseks valmis

Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektory juhtiv Maria Alajõe kinnitas ERR-ile antud intervjuus, et Eesti teine tudengisatelliit loodetakse saata orbiidile selle aasta lõpus või järgmise alguseks.

Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: