Euroopa Komisjon pani kolmapäeval digimajanduse õiglaseks maksustamiseks lauale kaks ettepanekut: pikemaajalise ettepaneku kohaselt reformitakse praeguseid tulumaksureegleid nii, et ettevõtte füüsilise asukoha asemel hakatakse tulu maksustama seal, kus digiettevõtted väärtust loovad.

Siiri Suutre rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles ERR-ile, et seda lahendust toetab ennekõike ka Eesti.

"Selles suunas on OECD aastaid tööd teinud, kuid kokkuleppele jõudmine on keeruline. Seetõttu on osa EL-i liikmesriike ja ka mõned teised riigid maailmas soovinud kasutusele võtta kohalikke lahendusi digifirmade maksustamiseks. See ei ole kindlasti ei EL-i ega nendes riikides tegutsevate ettevõtete huvides, kuna võib halvimal juhul tuua Euroopa Liidus kaasa 28 erinevat maksusüsteemi," tõdes ta.

Et seda vältida, ollakse valmis kaaluma ka lühiajalist lahendust, kuid enne kindla jah-sõna ütlemist tuleb komisjoni ettepanekut arutada.

"Lühiajalise lahenduse puhul maksustatakse ülemaailmsete tehnoloogiafirmade käivet kolmeprotsendilise maksumääraga. Maksu alla läheksid ettevõtted, mille käive on vähemalt 750 miljonit eurot aastas, millest 50 miljonit peab tulema Euroopas osutatavatest digiteenustest. Laekunud maks jaotatakse liikmesriikide vel kasutajate järgi," selgitas Suutre.

Tingas: digimaksuga võib kaasneda kaubandussõda

Ranno Tingas rääkis, et digitaalses maailmas on saanud piiriüleselt tulusid teenida nii, et tarbijate ja klientide asukohariigis ei tekigi maksukulu.

"Selline olukord on kaua aega kestnud ning nüüd on Euroopa riikidel kannatus katkenud. Kuna Eestis on inimeste hulk Euroopa mastaabis väike, siis üksikuna see suurt mõju globaalsete tehnoloogiahiidudele ei mõju, kuid Eesti riigieelarve laekumisi see parandaks," tõdes ta.

Tingase hinnangul võtaks kõige suurema osa võidust Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia.

"Suurem küsimus on aga see, et kuna selle planeeritava maksukulu kandjaks on rohkem USA suured kontsernid, siis kas see võib tuua kaasa kaubandussõja, nagu me praegu näeme metallide imporditollide osas," lisas ta.

Maksuasjatundja sõnul on küsimus ka selles, kas see muudab Euroopas pakutavaid teenuseid ja siia suunatud tootearendust. Arvestades, et tegemist on käibelt, mitte kasumilt makstava maksuga, siis piirab see nende äride võimalusi, mis tegutsevad väikese kasumimarginaaliga, ning see võib kaasa tuua hinna kallinemise Euroopa tarbijale või äärmuslikul juhul üldse Euroopa turult väljumise.

"Kuna see plaanitav maks puudutab ainult väga suuri kontserne, siis annab see eeliseid väiksema ja keskmise suurusega äriühingutele. Unustada ei tohiks, et uue maksu kohaldamise plaanitav kuupäev liikmesriikides oleks alates 2020. Seega on see ettepanek alles diskussiooni algus, mitte lõplik tõde," rõhutas ta.

Tingase sõnul on professionaalsest vaatenurgast praegu huvitav aeg, kus maksustamise dilemmat püüavad üksteise võidu lahendada OECD ja EL.

Ärikeskkond peaks selgemaks muutuma

Valdkondadest plaanitakse maksu alla panna teenused nagu internetireklaamipinna müük, digitaalne vahendustegevus ja kasutajatelt saadud andmete müük.

Siiri Suutre rahandusministeeriumist ütles, et on veel vara rääkida, millist kasu võiks Eesti sellest saada, kuna küsimust alles hakatakse analüüsima.

"Kokkuvõtlikult muudab maksureeglite kaasajastamine kindlasti meie ärikeskkonna senisest selgemaks ja õiglasemaks. Kindlasti on positiivseks kaasnähuks traditsiooniliste ettevõtete konkurentsiolukorra paranemine," lausus Suutre.

EU Observer kirjutas, et vaidlused digimaksu üle tõotavad tulla tormilised. Eestiga samas leeris on riigid eesotsas Prantsusmaaga, kes toetavad digitaalettevõtete tõhusamat maksustamist. Teises leeris on madalate maksumääradega riigid nagu Iirimaa ja Luksemburg.

Nuutmann: komisjoni plaan võiks olla ambitsioonikam

Neljapäeval kirjutas Postimees, et Eesti turuosaliste sõnul teenivad Google ja Facebook Eestis aastaga 10-15 miljonit eurot reklaamitulu.

Postimehe omanikfirma Eesti Meedia AS-i juhatuse esimees Sven Nuutmann ütles, et komisjoni esialgne plaan on kindlasti parem kui mitte midagi.

«Oluline on aru saada, et Google ja Facebook on Eesti reklaamiturul suured tegijad, kuid makse nad praegu ei tasu. Samuti tuleb aru saada, et nad pole vaid tehnoloogiaplatvormid, vaid suured meediaettevõtted, kes toodavad oma sisu ja seega konkureerivad otseselt meie väljaannetega,» ütles Nuutmann.

Samas ei mõistnud ta, miks on uus maks vaid kolm protsenti, samas kui Eesti riik maksustab näiteks Postimehe või Eesti Päevalehe ajalehtede digitellimusi endiselt 20-protsendilise käibemaksuga.