Linnamäe hüdroelektrijaam jääb ilmselt erakätesse ({{commentsTotal}})

Kuigi eelmine rahandusminister Sven Sester lubas, et riik likvideerib lõhede ja meriforellide kudemisteed tõkestava Linnamäe hüdroelektrijaama, on kalade kudemisalade taastamine jäänud soiku. Nüüd on riigil võimalus kasutada kultuurimälestiseks tunnistatud elektrijaama soetamiseks eelisostuõigust, kuid tõenäoliselt jääb rajatis siiski erakätesse.

1924. aastal Jõelähtmel avatud Linnamäe hüdroelektrijaama saatus on olnud aastaid lahtine. Keskkonnaministeerium soovib, et Natura kaitsealade võrgustikku kuuluval Jägala jõel saaksid lõhed ja meriforellid jälle mööda jõge vabalt liikuda, kuid kohalik omavalitsus soovib hüdroelektrijaama rajamisel tekkinud Linnamäe paisu säilitada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hoolimata Jõelähtme omavalitsuse soovidest otsustas riik 2016. aastal Linnamäe paisu likvideerimisega edasi minna, kuna kalavarude taastumine toimuks üsna kiiresti.

"Tegelikult on see potentsiaal seal alles ja lõhe populatsioon on seal võimalik taastada. Kui meil Eestis on Soome lahel lõhe kvoot ca 1000 lõhet, siis ainuüksi Jägala jõgi võiks toota sama palju. Nii et tegemist on Soome lahel arvukuse poolest neljandal kohal asuva lõhe jõega," rääkis keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Keskkonnaministeeriumi nägemust toetavad ka Eesti Kalastajate Seltsi liikmed, kes rõhutavad, et noored kalad vajavad kudemiseks kärestikke, mis asuvad paisust edasi Jägala jõe keskjooksul.

"Eesti Kalastajate Selts on teinud pöördumise valitsuse poole lootuses, et reservfondist eraldatakse raha ja ostetakse hoonestusõigus ära ning pais avatakse. Mis tähendab, et me oleme kaks aastat aidanud kudele läinud lõhesid üles heas usus, aga see kevad hakkavad noored lõhed tulema alla, et nad ei käiks läbi turbiinilabade," ütles Eesti Kalastajate Seltsi
juhatuse esimees Erki Lehtmets.

Paisu tühjendamiseks on eraldatud kaks miljonit eurot, kuid tehisjärve likvideerimine on siiski peatunud. Seejuures müüs Eesti Energia novembri alguses hüdroelektrijaama hoonestusõiguse osaühingule Wooluvabrik.

"Praegune ostja Wooluvabrik on deklareerinud, et nemad soovivad jätkata energiatootmisega ja see läheb igati kokku vallavalitsuste, volikogu ja kohalike elanike soovidega," ütles Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.

Riigil on aega 31. detsembrini kasutada kaitsealusetele maadele kehtestatud ostueesõigust, kuid praegusel hetkel pole keskkonnaministeeriumil hüdroelektrijaama tagasiostmiseks raha.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: