Jägala jõe alamjooksule moodustati 10.7.2005 jõustunud määrusega nr 2005 Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärkideks määrati EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260)* kaitse.

Loodusdirektiivi kohaselt arvatakse elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) hulka veekogusid, millel on säilinud looduslik looklev (meandritega) voolusäng, samuti soodid, kärestikud ja joad, mille vee kvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud/halvenenud, mille vees või kaldaribal kasvab haruldasi/ohustatud taimeliike või taimekooslusi, või mis on elupaigaks haruldastele/ohustatud loomaliikidele ja mis on kaladele tähtsaks kudemispaigaks.

Jägala jõe alamjooksul suudmest kuni Linnamäe hüdroelektrijaamani on eeltoodud tingimused täidetud, hüdroelektrijaamast ülespoole ehk Linnamäe paisjärves pole täidetud aga mitte ühtegi eeltoodud Natura elupaigatüübi tunnust.

Uued loodusväärtused

Eelmisel aastal teavitati Jõelähtme vallavalitsust mitmel korral asjaolust, et hoiuala koosseisus asuval Linnamäe paisjärvel ning hoiuala vahetus läheduses asuval Lundi ja Jägala paisudel on nähtud pidevalt lendamas nahkhiiri. Jõelähtme vallavalitsus teavitas kirjalikult keskkonnaametit leitust kahel korral, kuid keskkonnaamet ei pidanud vajalikuks nahkhiiri uurida, mistõttu otsustas Jõelähtme vallavalitsus vastavad uuringud ise tellida.

Uuring telliti ühe Eesti juhtiva nahkhiirte eksperdi, Lauri Lutsari käest. Nahkhiireuuring hõlmab Jägala jõge Koeralooga sillast allavoolu kuni suudmeni, Jõelähtme jõe suudmeala koos Lundi paisjärvega ning nahkhiirtele olulisi elupaiku nende alade vahetus läheduses.

Nahkhiiri uuriti soojal aastaajal kevadest sügiseni. Uuritud alal tõestati viie nahkhiireliigi arvukas esinemine. Võimalik on veel mitme nahkhiireliigi esinemine, keda seni ei õnnestunud vaatlustega tõestada. Kaardistati mitu poegimis- ja elupaika, nahkhiired kasutavad Jägala jõge koos paisjärvega ka liikumiskoridori ja toitumispaigana.

Kõik Eestis esindatud nahkhiireliigid kuuluvad nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) II lisa punktis a (veelendlane ja euroopa laikõrv) kui ka IV lisa punktis a (väike-käsitiivalised) näidatud nimistusse, mille säilitamine nõuab erikaitsealade moodustamist ja ranget kaitset. Samuti kuuluvad Eestis elutsevad käsitiivalised looduskaitseseaduse kohaselt II kaitsekategooriasse.

Looduskaitseseaduse eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Looduskaitseseaduse ja loodusdirektiivi (Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) järgi ei tohi nahkhiiri tahtlikult häirida, kahjustada ega tappa; samuti on keelatud hävitada või kahjustada nahkhiirte poegimiskolooniate varjepaiku.

Nagu uuringust selgub, on ala väga oluline mitmele erinevale nahkhiireliigile ning nahkhiirte kolooniate kaitseks (eriti avastatud veelendlase poegimiskoloonia kaitseks) ei tohi muuta piirkonnas pika aja jooksul väljakujunenud veekogude süsteemi.

Jõelähtme vallavalitsus tegi 2017. aasta augustis keskkonnaministeeriumile looduskaitseseaduse nõuetele vastava ettepaneku Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkide muutmiseks. Ettepaneku eesmärk on säilitada olemasolev kaitsekord Jägala jõelõigul, mis jääb Tammi kinnistust suubumiseni merre ehk Jägala jõe alamjooksul, tühistada loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260)* kaitse-eesmärk Linnamäe paisjärve alal ja Jägala jõelõigul Jägala joast kuni Tammi kinnistuni ja suurendada olemasoleva hoiuala piire Lundi paisu ja Jägala paisu võrra, et kaitsta nahkhiirte elu- ja varjepaiku.

Keskkonnaministeerium teavitas kirjalikult käesoleva aasta alguses, et hindas valla ettepanekut seadusega kooskõlas olevaks ning andis keskkonnaametile ülesande loodusobjekti kaitsekorra ja piiride muutmise põhjendatuse ning kavandatud piirangute otstarbekuse hinnangu koostamise korraldamiseks.

Kokkuvõtteks

Jägala jõe alamjooksul põrkuvad täna nii kohalikud, riiklikud, majanduslikud, looduskaitselised, muinsuskaitselased ja julgeolekuhuvid. Lisaks sellele, et looduskaitselised huvid põrkuvad teiste ülaltoodud huvidega, põrkuvad nad täna ka omavahel.

Parandamaks kalade kudemistingimusi Jägala jõe alamjooksul tuleb likvideerida Linnamäe paisjärv. Samas, hoidmaks nahkhiirtele vajalikku elukeskkonda, tuleb just säilitada olemasolev veekogude süsteem ehk säilima peaks ka paisjärv.

Jõelähtme vallavalitsus tegi oma ettepanekus keskkonnaministeeriumile hoiuala kaitse-eesmärkide muutmiseks tegelikult kompromissettepaneku, millega säiliks olemasolev olukord. Jägala jõe alamjooks kuni paisuni oleks kalade kudeala ja Linnamäe paisjärve säilimine aitaks kaasa nahkhiirte elupaikade säilimisele.

Milline lahendus aga antud alal peale jääb, sõltub keskkonnaministeeriumist ja keskkonnaametist ning nende poolt korraldatavast loodusobjekti kaitsekorra ja piiride muutmise põhjendatuse ning kavandatud piirangute otstarbekuse hinnangust. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.