Maasikas: Eesti on valmis Brexiti järel EL-i eelarvesse rohkem maksma
Pärast Brexitit võivad riikide sissemaksed Euroopa Liidu eelarvesse kasvada. Eesti oleks taolise otsusega päri, ütles Eesti esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas.
Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil võivad otseselt Eestit mõjutavad fondid senisest vähem raha saada. Samas oleks Eesti päri ka sellega, kui riigid peaks oma sissemakseid liidu eelarvesse suurendama.
Maasikas ütles ERR-ile, et kui palju Brexit EL-i järgmist eelarveperioodi mõjutab, me praegu veel täpselt ei tea. Suurbritannia netosissemakse on ligi kümme miljardit eurot aastas.
"Muidugi on see suur summa, aga praegu on meil ikkagi väga paras aeg mõelda, et kas meie ambitsiooni tase on ikka ainult Brexiti augu kinnitoppimine või järsku saame ka kõik pisut rohkem panustada. See on näiteks asi, milleks Eesti on valmis," lausus Maasikas.
Maasikas tuletas, meelde, et praegust eelarveperioodi kokku leppides seisis just Suurbritannia kõige tugevamalt suuremate sissemaksete vastu.
"See, et ei läheks üle ühe protsendi rahvuslikust koguproduktist. Vaatame, ei julge ennustada, aga see ei pruugi olla enam nii religioosne küsimus," tähendas Maasikas.
Laiem arutelu uue eelarveperioodi mahu ja raha jaotumise üle algab tuleva aasta maikuus, mil Euroopa komisjon peaks esitama kõigepealt oma nägemuse. Ehk sisuliselt eelarveperioodi eelnõu. Räägitud on ka sellest, et võib-olla käiakse välja juba üsna vana mõtte kehtestada liidu-ülene Euroopa maks.
Enne iga eelarveperioodi läbirääkimiste algust on Maasika sõnul välja käidud ideid, et missuguse Euroopa maksuga võiks eelarvesse raha juurde tuua. "Ükski nendest ideedest ei ole õieti kuskile jõudnud. Oma kogemuse põhjalt ma ei julge ennustada, et seekord peaks minema väga teistmoodi."
Niisamuti, kui tulude poole reformimisest, on läbi aegade räägitud ka sellest, kuidas paremini kulusid jaotada. Europarlamendi eelarvekomisjon ütleb oma novembrikuises ülevaates, et selle eelarveperioodi algul oli juba kaheksakümmend protsenti perioodi mahust fikseeritud, ehk sisuliselt ära lubatud ning Europarlamendi enda võimalus rahade jaotust jooksvalt mõjutada on samuti liiga väike.
Maasikas ütles, et paindlikkust peab eelarves rohkem olema. "Valus näide on seesama rändekriis. Kui 2013. aastal praegune eelarve lukku löödi, siis seda, et rändekriis tõuseb selliseks teemaks, ei osatud ennustada. Samas paindlikkus on justnimelt nendele liikmeriikidele, kes maksavad eelarvesse rohkem, kui nad tagasi saavad, alati kole keeruline küsimus. Sest nad tahavad olla võimalikult kindlad, et iga aasta või iga kuu tuleb riigikassast täpselt see summa välja maksta. Nii, et ma ennustan, et nii liikmesriikide vahel kui kindlasti Euroopa Parlamendis, paindlikkuse küsimus saab üheks kõige keerulisemaks, mida kokku leppida."
Niisiis lisaks tulude suurendamisele peab Euroopa Liit leidma viise, kuidas kulusid kokku hoida, või vähemalt neid täpsemini suunata. Aga nagu ikka eelarve kokkupanekul, sooviks kõik hoopis raha juurde. Nii on pea iga parlamendi komisjon teatanud, et just nende valdkond vajaks järgmisel perioodil eelisarendamist. Lisaks on mõne valdkonna näiteks rändeteema lisarahastus juba päris kindel. Aga kust siis ikkagi koomale tõmmata?
"Kaks kolmandikku eelarvest läheb kahe suure ühispoliitika peale - ühtne põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika. Viimasest saab ka Eesti suure enamuse oma otsestest rahaülekannetest. Seda, et vähendame ühtekuuluvuspoliitika vahendeid poole võrra, seda ei tule. Aga tõenäoliselt tulevad ettepanekud mõlemat suurt poliitikat kuigivõrd vähendada," ütles Maasikas.
Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest hakkab Eesti tuleval eelarveperioodil niikuinii vähem raha saama, sest teatavasti kerkib meie SKT üle 75 protsendi Euroopa Liidu keskmisest. Aga nagu öeldud, milleks me täpsemalt valmis peame olema, sellest annab Euroopa Komisjon meile aimu tuleva aasta mais.
Toimetaja: Indrek Kuus