Ligi: Reinsalu tegi võlakirjade teemal rumala avalduse ({{commentsTotal}})

Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Justiitsministri avaldus, et kirikutele rahaeraldamist võib käsitleda ka kui moraalse kohustuse võtmist kunagiste lunastamata jäänud võlakirjade näol, on Reformierakonna parlamendifraktsiooni juhi Jürgen Ligi hinnangul rumal ja kahjulik.

Ligi ütles ERR-ile, et hindab protsessi poliitilise toetuse ostmisena, mis ilus ei ole.

"Omandireform näeb ette kinnisvara tagastamise või hüvitamise. Valitsus otsustas Niguliste hüvitada, aga soperdas selle põhjenduseks okupatsioonikahjude hüvitamise, justkui oleks ise okupant olnud," lausus Ligi.

Ligi hinnangul asus Reinsalu neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil seejärel demagoogitsema, justkui oleks valitsusest valesti aru saadud ja tegelikult on jutt võlakirjade lunastamisest.

"See on uus oluline viga, sest võlakirjad ei saa olla omandireformi objekt ega saa neid ka omandireformi reservist hüvitada. Pealegi on nad tähtaja ületanud ja nüüd tekib õigustatud küsimus, miks ei võiks Venemaa hakata omakorda nõudma enda valduses olevate, omal aja konfiskeeritud võlakirjade lunastamist. Igal juhul on see halb pretsedent, justiitsministrist hästi rumal otsus ja avaldus," selgitas Ligi.

Ligi hinnangul mängib Reinsalu näotut poliitilist mängu. "Kui ühe suu poolega ta räägib Venemaalt kahjude väljanõudmisest, siis teise suu poolega kipub seda ise kinni maksma."

Kirikutele raha andmist peab Reformierakonna fraktsioonijuht siiski õigeks, sest tüli või vaidlus oli nagunii vajalik lahendada.

Ligi sõnul kaldus omaaegne Reformierakonna juhitud valitsus sinna poole, et võiks Niguliste kiriku tagastada, aga kompenseerimise variant oli ka laual. Küll mitte nii suures ulatuses, sest praegu tundub see Ligi hinnangul natuke ülekuldamine.

"Aga otsus oleks pidanud seotud olema kirikute kordategemisega, mitte lihtsalt raha andmisega, vaid kokkuleppega, et see läheb tõepoolest olemasolevate pühakodade kordategemiseks. See praegune on lihtsalt visatud raha ja väga halbade põhjendustega, nagu me vastutaksime riigina ise okupatsioonikahjude eest," märkis opositsioonipoliitik.

Reinsalu: mälutus on kole asi

Reinsalu edastas ERR-ile vastukommentaari, kus ta ütleb, et Reformierakonna poliitikul võiks lihtsalt häbi olla selle asja üle jaurata, kus kakskümmend aastat väldanud piinlik valitsusepoolne vägikaikavedu kirikutega lõppes tervemõistusliku lahendusega.

"Mälutus on kole asi nii riigi kui inimese puhul. Ligi püüab tahtlikult ajada selged asjad segaseks, seda asjas kus ta enda tegematajätmine vältas paraku aastaid," kommenteeris Reinsalu.

Reinsalu selgitas, et kirikutele sõja ja okupatsiooni ajal tekkinud ülekohtu heastamise toetuse maksmisega ei võtnud Eesti riik endale mitte mingisugust vastutust okupatsioonikahjude eest ja seda valitsus ranget järgis. Ta rõhutas, et selle eest on vastutav ikka Vene Föderatsioon kui agressorriigi õigusjärglane.

Ta tuletas meelde, et kehtiv omandireformi aluste seadus kõneleb omandireformi eesmärgina ülekohtu heastamisest, represseeritud isiku seadus kõneleb ülekohtu leevendamisest ning sellest loogikast lähtudes maksti ka kirikutele toetust.

Võlakirjadest rääkides märkis Reinsalu, et just Ligi oli see, kes viis 2013. aastal valitsuskabinetti ettepaneku, mille järgi „tuleks pantkirjade ja kroonivõlakirjade lunastamise küsimus lugeda lõpetatuks nõuete aegumise tõttu ning EELK ja EAÕK sõja ja okupatsioonikahjusid on võimalik arvesse võtta täiendavate summadena neile eraldatavates sihtotstarbelistes toetustes, seostamata neid toetusi aegunud pankirjade lunastamise nõudega“.

Reinsalu ütles, et täpselt nii valitsus nüüd tegigi. Tõsi küll, alles viis aastat hiljem.

Reinsalu kordas üle, et omandireformist tulenevat õiguslikku alust Eesti riigil neid võlakirju hüvitada pole ja seda riik ka kuskil ei mööna.

"Kuid moraalne ajalooline tõsiasi on olemas. Kui me seda ignoreeriks, siis eitaksime õigusliku järjepidevuse põhimõtet, mida Ligi just praegu valitsusele ette heidabki. Toetus maksti välja tegevustoetusena ja toetuse maksmine omandireformi reservfondist on valitsuse subjektiivne otsus," lausus justiitsminister.

Rahandusministeeriumist öeldi neljapäeval ERR-ile, et okupatsioonieelseid võlakirju, elukindlustuslepinguid ega pangahoiuseid omandireformi käigus ei hüvitata ning selliseid lubadusi ei ole valitsus andnud.

Toimetaja: Priit Luts



Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: