Kuus keskerakondlast nurjas Ratase plaani anda kirikule raha ({{commentsTotal}})

{{1528379100000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Peaminister Jüri Ratas, Keskerakonna esimees, sai kolmapäeval enda parteilt lüüa, kui parlament lükkas keskerakondlaste häältega ebamäärasesse tulevikku valitsuse soovi anda omandireformi reservfondist raha kirikutele.

Peeter Ernits, Olga Ivanova, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Marika Tuus-Laul ja Vladimir Velman ühinesid riigikogus opositsiooni saadikutega ning katkestasid häältega 45:40 valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise. See tähendab, et enne sügist see eelnõu parlamendis arutusele ei saa tulla, tegelikkuses vajub see valitsuse idee aga vaikselt riiulisse tolmuma.

Valitsus, eelkõige peaminister Ratas ja Isamaa, soovis leida võimaluse anda toetust Eestis tegutsevatele luteri ja õigeusu kirikutele ning seaduse eelnõu seletuskirja lugedes: "Kavandatava seaduse muudatusega loob Eesti riik aluse toetuse andmiseks selleks, et üles näidata solidaarsust ja mõistmist kirikute suhtes okupantide poolt toime pandud ülekohtu suuruse ja ulatuse osas."

Algselt püüdis valitsus raha andmist kirikutele ise otsustada, ent õiguskantsler Ülle Madise vaidlustas omandireformi reservfondi sellise kasutamise, misjärel valitsus algataski seaduse muutmise.

Sotsiaaldemokraadid tegid parlamendis ettepaneku täpsustada valitsuse lakoonilist sõnastust "toetuse andmiseks kirikutele" ja öelda selle asemel: "Toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud sakraalehitiste ja ehitismälestiste restaureerimiseks ja konserveerimiseks."

Valitsus seda ei toetanud, kuna sotside ettepanek "võimaldaks anda toetust vaid muinsuskaitse eesmärkidel, sh ka kirikuhoonete restaureerimiseks, ent mitte muudeks vajadusteks, mida EELK ja EAÕK silmas peavad ja mida valitsus on neile juba lubanud (oikumeenia, haridus-, diakoonia-, laste-, noorte- ja misjonitööks ning muu ühiskonda suunatud tegevusega seotud põhikirjaliste ülesannete täitmiseks)".

Sotsid parlamendihääletusel enda ettepaneku eest ei seisnud ja toetasid valitsuse lühisõnastust.

Kolmapäeval riigikogus oli ette teada Reformierakonna, EKRE ja Vabaerakonna vastuseis omandireformi reservfondi kasutamiseks kirikutele raha andmiseks. Nii näiteks meenutas Reformierakonna eelmine esimees Hanno Pevkur, et selle reservfondi eesmärk oli seotud omandireformiga seotud probleemide ja okupatsioonikahjudega.

"Kas keegi siin saalis on vastu, et kirikutele raha anda? Ma usun, et mitte. Kui on riigil võimekus ja võimalus kirikut aidata, siis loomulikult tuleb kirikut aidata, aga see ei saa toimuda nii, et kehtiva õigusega minnakse vastuollu, et valitsus tuleb kokku ja ütleb, et anname omandireformi reservist; siis tuleb õiguskantsler ja ütleb, et kuulge, see on seadusevastane ja isegi põhiseadusevastane. Ja siis leitakse, et kui on seadus ees, siis saab ju seadust muuta," oli Pevkur terav ning ütles lõpetuseks: "... kui valitsuskoalitsioonil on soov kirikutele raha anda, siis tuleb leida selleks legaalne viis, mitte väänata kehtivat õigust".

Ent paljudele üllatuseks liitusid opositsiooniga peaministripartei, Keskerakonna mitmed parlamendisaadikud.

Heimar Lenk alustas: "See seaduseelnõu läheb parlamendikultuuri ajalukku kui üks häbiplekk. ... me ei saa võtta ära raha Maarja Küla lastelt, haigetelt lastelt, kes on jäänud elurataste vahele, ja anda see raha kiriku katuse parandamiseks."

Peeter Ernits jätkas: "... santi ei paranda miski. Isegi kui me palkame maailma kõige paremad meikarid, kes teevad talle suurepärase meigi. Sant jääb sandiks! Ja sellisel kujul ei saa mina seda eelnõu mitte kuidagi toetada, kuigi, ma rõhutan taas, kirikule tuleks raha anda, Nigulistele jne, aga omandireformi reservist igal juhul mitte."

Ja lõpetas Oudekki Loone: "... kui mõnikord juhtub, et mingisuguse reformi tulemusena keegi saab paratamatult pihta, kellelgi on halvem, siis üks õiglane riik kompenseerib selle pihtasaamise. Sest see on ohverdus. Sundüürnikud tegid ohverduse selle nimel, et meil oleks see riik, et meie siin saalis üldse saaksime mingeid seadusi vastu võtta. Ja sellepärast selle raha kasutamine millekski muuks kui neile tehtud ebaõigluse korvamiseks on minu arvates alatu."

Sarapuu: eelnõu läbikukkumises on süüdi Reformierakond

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles, et eelnõu läbikukkumises on süüdi hoopiski Reformierakond.

"Praegune valitsus oli jõudnud viimaks väga olulisele kokkuleppele kirikute esindajatega. Kuigi mure on olnud aastaid üleval, pole ükski varasem valitsus lahendust olukorrale pakkunud. Väga kahju, et Reformierakonna eestvedamisel see töö eelnõud katkestades nulliti ja justkui leiti, et riik peaks kirikutega kohut käima," kommenteeris Sarapuu.

Sarapuu sõnul saab ta aru, miks keskfraktsiooni liikmed eelnõu vastu hääletasid.

"Kuus keskfraktsiooni liiget ei pidanud saalis raha eraldamist võimalikuks, sest aastaid on lahendamata olnud sundüürnike küsimus, mille jaoks fond algupäraselt loodi. Tänane valitsus on loomas sundüürnike registrit, mis saab olema esimeseks sammuks võimalike lahenduste leidmisel. Kindlasti ei oleks omandireformi fondist kirikute toetamine tähendanud seda, et sundüürnike kahju heastamine oleks unustatud, vastupidi, register võimaldaks üle pikkade aastate küsimusega tõepoolest edasi liikuda," rääkis Sarapuu.

Lenk ajalehele: põhjuseks on sundüürnikud

Kuus Keskerakonna fraktsiooni liiget selgitasid ajalehe Postimees teatel  valitsusjuhile, et nad ei saanud anda oma häält, et raha võetaks omandireformi reservfondist, kuna samal ajal pole seda raha saanud sundüürnikud, kelle eest on nad 27 aastat seisnud.

"Siin mingeid kompromisse ei ole ja see võib lõppeda akna alla minekuga. Peaminister teab seda hästi," ütles Postimehele Heimar Lenk.

Lengi sõnul on tema mõttekaaslaste jaoks võtmeküsimus sundüürnike registri loomine lähiajal. "Sundüürnikke on 75 000-100 000 ja nad hääletavad Keskerakonna poolt. Mõni vana põhimõte võiks Keskerakonnale ikka alles jääda," lausus ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: