Reinsalu vastab Ligile: häbi võiks olla jaurata ({{commentsTotal}})

Urmas Reinsalu.
Urmas Reinsalu. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) ei mõista Reformierakonna fraktsioonijuhi Jürgen Ligi kriitikat tema aadressil seoses kirikute toetusega.

Ligi ütles reedel ERR-ile, et justiitsministri neljapäevane avaldus, et kirikutele rahaeraldamist võib käsitleda ka kui moraalse kohustuse võtmist kunagiste lunastamata jäänud võlakirjade näol, on rumal ja kahjulik.

Reinsalu edastas vastukommentaari, kus ta ütleb, et Reformierakonna poliitikul võiks lihtsalt häbi olla selle asja üle jaurata, kus kakskümmend aastat väldanud piinlik valitsusepoolne vägikaikavedu kirikutega lõppes tervemõistusliku lahendusega.

"Mälutus on kole asi nii riigi kui inimese puhul. Ligi püüab tahtlikult ajada selged asjad segaseks, seda asjas kus ta enda tegematajätmine vältas paraku aastaid," kommenteeris Reinsalu.

Reinsalu selgitas, et kirikutele sõja ja okupatsiooni ajal tekkinud ülekohtu heastamise toetuse maksmisega ei võtnud Eesti riik endale mitte mingisugust vastutust okupatsioonikahjude eest ja seda valitsus ranget järgis. Ta rõhutas, et selle eest on vastutav ikka Vene Föderatsioon kui agressorriigi õigusjärglane.

Ta tuletas meelde, et kehtiv omandireformi aluste seadus kõneleb omandireformi eesmärgina ülekohtu heastamisest, represseeritud isiku seadus kõneleb ülekohtu leevendamisest ning sellest loogikast lähtudes maksti ka kirikutele toetust.

Võlakirjadest rääkides märkis Reinsalu, et just Ligi oli see, kes viis 2013. aastal valitsuskabinetti ettepaneku, mille järgi „tuleks pantkirjade ja kroonivõlakirjade lunastamise küsimus lugeda lõpetatuks nõuete aegumise tõttu ning EELK ja EAÕK sõja ja okupatsioonikahjusid on võimalik arvesse võtta täiendavate summadena neile eraldatavates sihtotstarbelistes toetustes, seostamata neid toetusi aegunud pankirjade lunastamise nõudega“.

Reinsalu ütles, et täpselt nii valitsus nüüd tegigi. Tõsi küll, alles viis aastat hiljem.

Reinsalu kordas üle, et omandireformist tulenevat õiguslikku alust Eesti riigil neid võlakirju hüvitada pole ja seda riik ka kuskil ei mööna.

"Kuid moraalne ajalooline tõsiasi on olemas. Kui me seda ignoreeriks, siis eitaksime õigusliku järjepidevuse põhimõtet, mida Ligi just praegu valitsusele ette heidabki. Toetus maksti välja tegevustoetusena ja toetuse maksmine omandireformi reservfondist on valitsuse subjektiivne otsus," lausus justiitsminister.

"On tõsiasi, et kirikutele kui organisatsioonidele sai okupatsiooni ajal osaks mitmekordne represseerimine, minu hinnangul pole valitsuse asi kirikutele ette kirjutada, mida nad selle rahaga teevad, nagu Ligi nõuab," lisas Reinsalu.

Ligi: näotu poliitiline mäng

Ligi ütles reedel ERR-ile, et hindab kogu protsessi poliitilise toetuse ostmisena, mis ilus ei ole. "Kõige kehvem on tõepoolest see, mis ta [Reinsalu] ütles võlakirjade kohta, sest Eesti võlakirjad on oma tähtaja ületanud, nad ei ole kehtivad."

"Kui me hakkaksime kellelegi tagantjärele neid lunastama, siis me saaks uued nõuded. Tõenäoliselt on suur hulk nendest võlakirjadest üldse Venemaa käes. Okupatsioonivõim need konfiskeeris omal ajal. Igal juhul on see halb pretsedent, justiitsministrist hästi rumal otsus ja avaldus, sest et see sama Venemaa või kes iganes võib tulla nõudma, et kui ühel kinni maksite, siis makske ka teistel," selgitas Ligi.

Ligi hinnangul mängib Reinsalu näotut poliitilist mängu. "Kui ühe suu poolega ta räägib Venemaalt kahjude väljanõudmisest, siis teise suu poolega kipub seda ise kinni maksma."

Kirikutele raha andmist peab Reformierakonna fraktsioonijuht siiski õigeks, sest tüli või vaidluse oli nagunii vajalik lahendada.

Ligi sõnul kaldus omaaegne Reformierakonna juhitud valitsus sinna poole, et võiks Niguliste kiriku tagastada, aga kompenseerimise variant oli ka laual. Küll mitte nii suures ulatuses, sest praegu tundub see Ligi hinnangul natuke ülekuldamine.

"Aga mis peaasi, see otsus oleks pidanud seotud olema kirikute kordategemisega, mitte lihtsalt raha andmisega, vaid kokkuleppega, et see läheb tõepoolest olemasolevate pühakodade kordategemiseks. See praegune on lihtsalt visatud raha ja väga halbade põhjendustega, nagu me vastutaksime riigina ise okupatsioonikahjude eest," märkis opositsioonipoliitik.

Rahandusministeeriumist öeldi neljapäeval ERR-ile, et okupatsioonieelseid võlakirju, elukindlustuslepinguid ega pangahoiuseid omandireformi käigus ei hüvitata ning selliseid lubadusi ei ole valitsus andnud.

Toimetaja: Priit Luts



Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: