Valitsus täiendas raha eraldamise põhjendust niimoodi, et lisaks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamisele on raha eraldamine kirikutele seotud nende omandi- või maareformist tulenevate nõuete lõpetamisega või vältimisega.

Kehtiva määruse sättele lisati viide, mille järgi on valitsusel õigus raha eraldada omandireformi läbiviimiseks vajalike, õigusaktidega ettenähtud kulude katteks.

"Õiguskantsler leidis valitsusele veebruaris saadetud ettepanekus, et kirikutele raha eraldamise aluseks olnud määruse punkt ei ole seadusega kooskõlas. Tänase otsusega lisas valitsus rahaeraldustele täiendava õigusliku aluse ja andis sellega neile suurema õiguskindluse," lausus riigihalduse minister Jaak Aab.

Tema sõnul aitab täiendus paremini edasi anda valitsuse eesmärki omandireformiga seotud ebaõigluse kõrvaldamisel ja omandireformi lõpetamiseks seotud toimingute tegemiseks.

Aabi sõnul oli raha eraldamise ajendiks lahenduse leidmine riigi ja kirikute vahel pikka aega kestnud omandivaidlustele ehk omandireformiga seotud seni lahendamata küsimustele.

Valitsus otsustas mullu detsembris eraldada omandireformi reservfondist sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule 1,55 miljonit ja Eesti Evangeelse Luterliku Kirikule 6,75 miljonit eurot.

Õiguskantsler Ülle Madise leidis seepeale, et valitsus läks kirikutele raha eraldades põhiseadusega vastuollu ning tema sõnul tulnuks seda teha riigikogu heakskiiduga.

Raha ei ole kirikutele veel välja makstud, sest kirikutega ei ole sõlmitud rahaeralduse kasutamise lepinguid.