ERRi arvamusrubriigis troonisid lame maa, rasvuvad lapsed ja üksikemadus ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Kevin Gill/Creative Commons/Flickr

Rahvusringhäälingu arvamusrubriigi kümne loetuma loo tipu moodustasid mullu artiklid pseudoteaduste levitaja osalemisest Tartu Waldorfgümnaasiumi tunnis, rasvuvate laste päästmisest nende vanemate käest ning aasta ema tiitli ja üksikemaduse kokkusobimatusest.

1. Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus

Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane Mirjam Ruth Loide kirjutas arvamusloo pärast seda, kui avalikkuses puhkes kõmu pseudoteaduslikke vaateid levitava portaali Telegram juhi Hando Tõnumaa osalemisest gümnaasiumi perekonnaõpetuse tunnis.

„Kui regulaarselt horoskoope avaldav meedia korraldab kuulujutu põhjal nõiajahi ja süüdistab kooli pseudoteaduslikkuse propageerimises, siis kes siin õigupoolest kergeusklik oli – meedia, sellise meedia tarbijad või meie klassi õpilased?“ torkas Loide osa meediaväljaannete suunas.

2. Juho Kalberg: meie rasvuvad lapsed tuleb päästa meie eneste käest

Juho Kalberg Telliskivi seltsist reageeris haridusministeeriumi plaanile muuta kehalise kasvatuse ainekava kaasaegseks liikumisõpetuseks tõdemusega, et „me lapsed on rasvunud ja jama on majas“.

Kalbergi hinnangul aitaks laste tervist hoida argiliikumise lisamine, mida soodustaks muu hulgas kõikide asulate arendamine jõuliselt jalakäija positsioonist lähtudes.

3. Elo Selirand: tänukõne „Aasta ema“ tiitli saamisel

Seoses seekordse aasta ema tiitli väljakuulutamisega jõudis üldsuseni tõsiasi, et näiteks üksikemadel ei ole naisliidu kehtestatud statuudi kohaselt võimalik aasta emaks nimetatud saada.

Rahvusringhäälingu režissöör Elo Selirand kirjutas seepeale hüpoteetilise tänukõne äsja aasta emaks nimetatud üksikemana. Ta tõdes valuliku irooniaga:

„Mul on hea meel, et ühiskond ei vali enam nende mõõdupuude järgi, kus põletati nõidu ja aeti vardasse arvatavaid libahunte. Tunnustus üksikemale ei lõhu ühiskonda, kuid kui kellegi hinges on veel soov hoida kinni traditsioonist, kus üksikemade taunimine on norm, siis sellele maailmavaatele on suutnud emad – kõik koos – täna vastu seista.“

4. Merilin Pärli: me peame rääkima etiketist

ERRi toimetaja Merilin Pärli juhtis oma arvamusloos tähelepanu suvise laulupeo publiku käitumisele. Kõva häälega lobisejad häirisid autori ja paljude teiste peoelamust.

„Kui istume teatri- või kontserdisaalis, suudab enamik meist austada esinejaid ja kaaskuulajaid ning kuulab tasakesi. Kui aga eemaldatakse seinad ja järele jääb vaba õhk, koorub paljudel maha viimne õhuke kultuurkiht, mille alt paljastub robustne ja harimatu inimene,“ põrutas Pärli.

5. Meelis Oidsalu: Linnateatri isad ja pojad ehk Henrik Kalmeti lahkumine

Näitleja Henrik Kalmet andis Postimehele otsekohese intervjuu, milles kritiseeris teravalt oma senist koduteatrit. Järgnesid sündmused, mille Oidsalu võttis kokku Vikerraadio päevakommentaaris:

„Mõnes mõttes on just Linnateater olnud mu organisatsioonikultuuriline ideaal – et me saame öelda asju otse, aga endiselt jääda suhtlema, suhtlusvõimeliseks, teineteise olemasolu aktsepteerivaks. Seetõttu olin ma kindel, et ka Henrik Kalmet saab oma loomuomasele otsekohesusele vaatamata jätkata tööd Linnateatris. See kindlus on tänaseks lagunenud.“

6. Marju Himma: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?

Toona ERRi teemaportaale juhtinud Marju Himma pööras oma meediakommentaaris tähelepanu uudisteportaalis Delfi ilmunud valeinformatsioonile aastavahetuse saadete vaadatavuse kohta.

„Sõnum kolleegidele ajakirjanduses on aga põhitõde kooliõpikust: kontrollige fakte ja ärge avaldage valet, isegi kui see toob teile kümneid tuhandeid klikke juurde – iga klikk on lõpuks lugeja, väärinfo puhul petetud lugeja,“ tõdes Himma oma loos.

7. Berk Vaher: paar sõna hipisaarte revolutsionäärile

Kirjanik Berk Vaher reageeris Triin Heinla artiklile Müürilehes, kus too muu hulgas kuulutas „Mine putsi, Eesti ühiskond, oma start-up’ide, Muhu leiva ja privaatsete inimestega.“

Vaher märkis, et tema jaoks loovad inimlikumat ühiskonda eeskätt need paljude märkamatute ja tänamatute argitööde tegijad, kes loosungikarjujale võivad tunduda pelgalt mutrikestena masinavärgis.

„Kui sa kujutad end ette kapitalivastase võitluse kangelasena, sotsiaalse seisaku murdjana ja inimlikuma ühiskonna eest võitlejana, siis ütle mulle, uljas noor inimene – mis päikest toovad sinu uidangud hipirandadel neile Eesti sookaaslastele, kel tööta jäänud mees silma siniseks lööb? Kui mitme toetuseta jäänud puuetega inimese kõhtu täidavad need prügikastidest korjatud poolikud kebabid, millega sina seal eemal rahavaba eluspüsimist tähistad?“ küsis kirjanik.

8. Kersti Kaljulaid: uus maailm nõuab Eesti suguselt riigilt tähelepanelikkust

President Kersti Kaljulaid rääkis vabariigi aastapäeva kõnes muu hulgas Eesti komberuumist, sellest, kui oluline on kaitsta meie keelt ja kultuuri – sealjuures ise kapseldumata – ning puudutas koduvägivalla teemat, välismaal õppivate noorte sideme säilitamist Eestiga, e-riigi tähtsust, riigireformi olulisust ja õigete valikute tegemist kohalike omavalitsuste valimistel.

9. Rain Kooli: kelle naist me siis täna koos peksma hakkame?

President Kaljulaiu kõne tekitas ka vastureaktsioone. Suhtekorraldus- ja mainekujundusäriga tegelev Janek Mäggi ironiseeris ajalehes Äripäev ilmunud kommentaaris Kaljulaiu kõne pere- ja lähisuhtevägivalla osa kallal ning pidas seda peokõnele kohatuks.

Rahvusringhäälingu arvamustoimetaja Rain Kooli reageeris Mäggi pilkavale lähenemisele Vikerraadio päevakommentaaris:

„Eestis laekub politseile signaal lähisuhtevägivalla kohta keskmiselt iga 45 minuti tagant. Ööpäev läbi. Päevast päeva, nädalast nädalasse, aastast aastasse.

Teema on seega äärmiselt tõsine ega puuduta sugugi ainult n-ö madalamaid ühiskonnakihte. Pekstakse nii hurtsikutes kui paleedes.“

10. Rain Kooli: loomelinnaku lumehelbekeste telliskivilikult nõtke naiseideaal

Telliskivi loomelinnaku territooriumilt eemaldatud mootorratturitest naisi esitlenud fotonäitus tekitas aasta lõpus furoori. Rain Kooli tõdes seepeale (samuti Vikerraadio päevakommentaaris):

„Telliskivi loomelinnak on väikse inimpundi ülereageerimise tulemusena suutnud end ilmarahvale esitada kui vaimseid lumehelbekesi (kasutan seda väljendit täiesti sooneutraalselt, kuna me ju ei tea, kes otsused langetas), kelle õhkõrna maailma ei mahu miski natukenegi erinev. Ning kui mõelda selle peale, et hulgale naistele on läbi selle ka dikteerida püütud, mida neil sobib ja mida ei sobi teha, siis... kes keda lõppude lõpuks objektistab?“ •



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: