Kinnisvara ruutmeetrihind Eestis: Tallinnas üle 1700, Mõisakülas 40 eurot ({{commentsTotal}})

Mõisaküla.
Mõisaküla. Autor/allikas: Henn Soodla/Pärnu Postimees/Scanpix

Eelmisel aastal oli Tallinna korteriomandite keskmine ruutmeetrihind 1751 eurot ning linnaosade võrdluses olid kalleimad pinnad ootuspäraselt kesklinnas. Hinnaskaala teise otsa jäi Eesti väikseim linn Mõisaküla keskmise ruutmeetrihinnaga 39,59 eurot.

Maa-ameti statistika näitab, et mullu tehti Eestis kokku ligi 64 000 kinnisvaratehingut, millest korteriomanditega tehinguid oli üle 22 000.

Kõige aktiivsemalt vahetas kinnisvara omanikku Harjumaal ja Tallinnas, kus tuli maksta ka kopsakaimat hinda. Kui kogu Eesti keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes aasta lõikes 1163 eurot ruutmeetri kohta, siis Tallinnat kõrvale jättes olnuks ruutmeetrihinna keskmine 707 eurot.

Tallinnas tehti korteriomandite ehk eluruumidega aasta jooksul tehinguid 966 miljoni euro eest ning keskmine ruutmeetrihind oli 1751 eurot ruutmeetri kohta.

Linnaosadest küündis keskmine ruutmeetrihind üle kahe tuhande euro ainult kesklinnas, olles seal 2283 eurot. Suurusjärku 1600-1800 eurot ruutmeetrilt jäid korterid Põhja-Tallinnas, Pirital, Nõmmel, Kristiines ja Haaberstis ning kõige odavamad olid eluruumid Lasnamäel - 1480 eurot/m2 - ning Mustamäel - 1522 eurot/m2.

Maakondade lõikes on kõrgeim keskmine ruutmeetrihind Harjumaal - 1626 eurot. Odavaimad kinnisvarahinnad leiab maakondlikult Valgamaalt, kus keskmine hind on 168 eurot/m2, ning Jõgevamaalt - keskmine 181 eurot/m2.

Eesti linnade kinnisvarahindade reastamisel leiab alumisest otsast Mõisaküla ligi 40-eurose ruutmeetrihinnaga. Keskmiselt alla saja euroga sai eelmisel aastal korteri ruutmeetri kätte ka Püssis, Kiviõlis ja Tamsalus.

Kalliduselt järgneb Tallinnale Saue 1443 euroga ruutmeetrilt ning Tartu 1319 euroga ruutmeetrilt. Veel ulatub keskmine ruutmeetri hind üle tuhande euro Keilas ja Pärnus ning küündib tuhande ligi ka Otepääl.

Tallinnas müüdud eluruumidest kõige enam ehk ligi kaks tuhat olid ehitatud vahemikus 1971.-1990., paarisaja võrra vähem oli 1940.-1970. aastani ehitatud. Üle 800 ehitusvahemik jäi möödunud kümnendisse ning üle 500 oli korteriomandeid, mis ehitatud pärast 2011. aastat. 

Kogu Eesti lõikes osteti eluruume samuti kõige enam 1970.-1990. aastal ehitatud hoonetesse.

Tehingute arv oli suurim Harju- ja väikseim Hiiumaal, vastavalt 12 315 ja 48. Hiiumaa oli ühtlasi ainus maakond, kus tehingute arv jäi alla kolmekohalise numbri.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: