Kui kümme aastat tagasi kinnisvarabuumi ajal oleks Tartu kesklinnas väikese kahetoalise korteri saanud umbes 40 000 euro eest, siis nüüdseks maksavad samasugused korterid pea kaks korda rohkem ehk umbes 75 000 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Hindade tõusu on tõesti märgata, Seda võib seostada ilmselt eelkõige elanike üldise elujärje paranemise ja palkade tõusuga, mis võimaldab omakorda võtta paremini pangalaenu kodu ostmiseks, mis on ka omakorda päris soodsatel tingimustel," rääkis kutseline maakler Marina Marinina.

Hinnatõusule korteriturul aitavad kaasa aga ka muutused tarbijakäitumises.

LVM kinnisvara juhatuse liige Ilmar Saksin märkis, et praegused ostjad eelistavad võimalusel uut kodu. "Uue kodu ost on selge eelistus, mis tähendab seda, et kui korter osta, siis isegi üürikorterist ei kolita Annelinna või Ülejõele seda kodu ostma, vaid ostetakse kohe uus korter. Nii et üks etapp jääb nagu vahele," tõdes ta.

Lisaks Tartule ja Pärnule on korterite hinnatasemed jõudsalt kerkinud ka väiksemates linnades, näiteks Jõgeval. Samuti on hinnahüpe toimunud linnalähedastes piirkondades. Sealsel korteriturul on hinnatõus olnud isegi kiirem kui linnas, kuid pidama jäänud siiski veidi madalamale tasemele.

Linnalähedastes piirkondades kasvatab korterite hindu eelkõige uusarenduste üha suurem maht. Praeguseks on hinnatõus ilmselt vähemalt mõneks ajaks peatunud ja uue kinnisvarabuumiga maaklerite sõnul veel tegu ei ole.

"Me oleme näinud erinevaid graafikuid eelmise kriisi ajast, kus oli siililegi selge, et seal ei saa pikka pidu jätkuda," sõnas kutseline maakler Kaarel Kiidron. "Täna on sellised võrdlusgraafikud natukene paremas seisus, aga siiski, me teame, et majandus käib tsüklitena ja millalgi see ilmselt tuleb".