Toomas Sildam: poliitilised nõunikud ({{commentsTotal}})

Toomas Sildam
Toomas Sildam Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Probleem pole poliitilistes nõunikes, vaid selles, et avalikult üritatakse olukorda kuidagi teistmoodi, otsekui viisakamalt nimetada, märgib Toomas Sildam oma kommentaaris.

Rein Lang loobus oma teisel tööpäeval riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuri nõuniku kohast.
 
Kurb lugu.
 
Kurb sellepärast, et Lang kui endine kultuuri-, välis- ja justiitsminister ning üks Eesti sisepoliitika reljeefsetest raudvaradest oleks kindlasti tugev nõunik.

Langi lugu on nukker ka põhjusel, et tema nõunikuks palkamist põhjendati alguses Reformierakonna valimisprogrammi koostamisega järgmise aasta parlamendivalimisteks. Pevkur on praegu veel Reformierakonna esimees, Lang üks selle partei asutajaid ja oponentidel oli väga lihtne süüdistada neid mõlemaid riigikogust makstud ametikoha erakondlikus ärakasutamises.
 
Pärast ühepäevast töötamist Pevkuri nõunikuna Lang mööniski, et nad ei osanud alguses asju õigesti välja öelda. Pevkur aga selgitas tagantjärele, et Langi ülesanded olnuks seotud riigiõiguslike teemadega (näiteks presidendi valimise korra muutmine või riigikogu kodu- ja töökorra muutmine), mida parlamendis arutatakse.
 
Tegelikult, arvan ma, öeldi asjad alguses õigesti välja. Õigesti selles mõttes, et Lang oleks tegelenud nii Reformierakonna valimisprogrammi koostamise kui ka parlamendi asespiikrile ja kodupartei parlamendifraktsioonile oluliste riigiõiguslike küsimustega.

Ta oleks teinud täpselt seda tööd, mida teevad kokku kümned poliitilised nõunikud riigikogu fraktsioonides või ministrite juures. Sellepärast nad ongi poliitilised nõunikud, et aitavad nõustatavatel poliitikat teha. Ja muidugi on see poliitika mingi erakonna oma.
 
Aga Vabaerakonna Artur Talvik libastus, kui kirjutas Langi palkamise uudise peale sotsiaalmeedias: „Lang Riigikogu kantselei palgale ja Pevkuri juhtmeks. Wau!“ Härra Talvik, Vabaerakonna parlamendifraktsiooni ametnike seast leiab inimese, kes on samal ajal märgitud tööle Vabaerakonna büroos. Wau?
 
Mõistagi jõuab siit keerulise küsimuseni. Ja nimelt: kui eetiline ja õige on palgata riigikogu kantselei või ministeeriumi eelarverahast poliitilisi nõunikke, kes lisaks mingi valdkonna edendamisele ajavad ka selgelt erakondlikke asju? Kuigi paljuski just erakondadele, nende poliitikale ja nende valimistulemustele toetubki demokraatliku riigi poliitiline ülesehitus.
 
Et kõik oleks aus ja selge, siis – olen ka ise töötanud 10 kuud riigikogus sotsiaaldemokraatide fraktsioonis nõunikuna. Sain suurepärase ning usun et kasuliku kogemuse parlamentarismi ja samas erakondliku poliitika kohta selle laias tähenduses.
 
Parlamendi liikmed, ka riigikogu juhatuses, on poliitilised figuurid ja ministridki on meil poliitilised. Probleem pole nende poliitilistes nõunikes, vaid selles, et avalikult üritatakse olukorda kuidagi teistmoodi, otsekui viisakamalt nimetada. Nii jõutakse populismi, mis – põhjanaabrite väärtuskonservatiivide koostatud konservatiivi sõnastiku kohaselt – on poliitika stiil, mitte sisu.*
 
Seega, ärme tee nägusid, vaid ütleme nii, nagu asjad tegelikult on.
 
* Sallijaskond versus väärtuskonservatiivid. Arvamusi lahe põhjakaldalt, kirjastus K&K, Helsingi 2017, lk 266

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ERRi raadiouudiste kommentaar



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: