Toomas Sildam: president andis lubaduse, mida ei saa tagasi võtta
Kuigi Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima, pani president Kersti Kaljulaid enda ja oma meeskonna sundseisu, sest andis Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks presidendi kantseleiga piirilinna kolida, nendib Toomas Sildam oma kommentaaris.
Sügisel 2016 andsid uut valitsusliitu moodustanud Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja IRL ühe väga selge lubaduse. "Viime sisekaitseakadeemia Narva,“ kirjutasid nad koalitsioonilepingusse. Tegelikkuses nii ei juhtunud. Narva saab ainult sisekaitseakadeemia kadettide praktikale keskenduva kolledži, mille küljes on ka linna esimene kaasaegne ja kohalikele elanikelegi avatud ujula.
Narvas tekitas see tuntavat pettumust. Et riik küll lubas, aga ei teinud või tegi ainult veerand rehkendust.
Nüüd andis aastalõpu intervjuus ETV+ ajakirjanikule ja seega kõigile meile lubaduse riigipea – kolida sel sügisel kogu "oma kontor" ehk presidendi kantselei üheks kuuks Narva linna, kui Vaba Lava teatrikeskus novembris valmis saab. Sellega tahab ta näidata, et Eesti ühiskond on Narvas kohal, väärtustab Narvat.
Veel mullu 8. oktoobril küsisid Narva tänaval kohalikud noored vastuseks ERR-i küsimusele, mida nad arvavad aasta tagasi presidendiks saanud Kersti Kaljulaidist: "Mis see on?" ("Što eto takoje?"). Nüüd aga, kogu Narva ootab ja on põnevil. President lubas, järelikult ta tulebki, sest riigipea oma sõna ei murra.
Narva vabakonna ja sealse arvamusfestivali üks eestvedaja Valeria Lavrova jääb vähemusse, öeldes ajakirjanik Ainar Ruussaarele Tartu Ülikooli Narva kolledži raamatukogust eetrisse läinud intervjuus: "Ma ei tunne, et mind tuleb päästa." Ja lisab, et parem kui keegi tuleb tihti, aga läheb õigel ajal ära. Ta on juba mitmel korral näinud, kuidas Narva muutub äkki Tallinnale oluliseks, ja sinna piiri äärde pealinnast muudkui sõidetakse ning varsti enam ei sõideta, sest huvi kaob.
Enamus Lavrova kaaslinlasi arutab siiski uudishimulikult, mida president seal kuu aega teeb, kellega kohtub, kus käib. Kui Eesti 100 pidustuste üks oluline päev, 24. veebruar saab mööda, hakkab riigipea Narva kolimise lubaduse sisustamisele tõsiselt mõtlema ka presidendi kantselei.
Tõepoolest, ükski Eesti president pole enne midagi sellist teinud, ei Narva, Võru, Kohtla-Järve, Põlva, Sillamäe või mis iganes linna jaoks.
Samas, Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima ja on oht, et mõned haigused seejuures juurde mõeldakse. Narvat ja narvalasi ei pea kogu aeg kahtlustama milleski halvas või ebameeldivas. Vastupidi, tore koht ja toredad inimesed. Narva lihtsalt on tundlikus asukohas keerulise saatusega Eesti linn.
President peab Narva probleemide lätteks kehvakvaliteedilist linna juhtimist. Jah ja ei. Mitmel puhul on Narva linnavalitsus olnud positiivne jõud volikogu kõrval. Seal dirigeerib võimuorkestrit enamus, kelle liikmed kuuluvad küll Keskerakonda, ent keda on Jüri Ratase parteiga mõtteliselt keeruline kui mitte võimatu seostada. Viimati tuli see välja Narva muuseumi küsimuses, kus volikogu Keskerakonna tiib otsis ja otsib jätkuvalt linnavalitsuse kiuste riigiga vastasseisu, kombates piiri, kus kultuuriministeerium lõpuks selja sirgu lööb.
Vähemalt praegu pole seal ka näha, et oleks alanud ulatuslik vabakondlik, senist linnapoliitikat purustav protsess "Kalamaja läheb Narva". Viimastel kohalikel valimistel sai Keskerakond volikogus 23 ja opositsioon, ehk Katri Raiki juhitud "Meie Narva" kaheksa kohta. Väga hea tulemus, aga just Narva valijate toetus säilitas nende seniste valitsejate bütsantsliku enesekindluse.
Presidendi kohtumine selle volikoguga saab olema väga huvitav, eriti kui kohtumine on avalikkuselegi nähtav. Ja nii võiks see ju olla küll. Riigipea saaks seal rõhuda Narva soovile olla 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn, mis eeldaks euroopalikku linnajuhtimist ja asjaajamist, otsesõnu hüvasti-ütlemist senisele valitsemisstiilile. See aga tähendaks, et riigipea valiks poole, sest Euroopa kultuuripealinnaks anno 2024 tahab saada ka Tartu.
Kuid millest narvalased ise räägivad, näiteks sõpradega mõnes garaažis kohtudes või koos Narva-Jõesuu spaahotelli ujuma sõites? Sellest, et möödunud aastal vähenes nende arv ligi tuhande inimese võrra. Siin on oma osa noortel, kes piirilinnast lahkusid, kes Tallinna, kes kaugemale Euroopasse. Neile küll meeldib Narva, aga neil pole Narvas huvitavat ja tasuvat tööd. Nii loodavadki paljud narvalased oma riigi pealinnalt – ja selleks on neile Tallinn – ettevõtluse toetamist ja välisinvestorite julgustamist. Kas president saab aidata? Sest kui ta juba tuleb, siis ta peab ka midagi korraldama ja lahendama.
Igatahes on riigipea andnud Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks oma kantseleiga Narva kolida.
See näitab, milline on presidendi öeldud iga sõna jõud ja tähendus. Isegi siis, kui sõna on enne ja mõte tuleb hiljem.