Seadusemuudatus võimaldab panna pensioni sõltuma investeeringute edukusest ({{commentsTotal}})

Uuest aastast jõustunud seadusemuudatus annab võimaluse siduda teisest sambast tehtavad väljamaksed investeerimisriskiga. Sisuliselt tähendaks see, et igakuine pension sõltub sellest, kui hästi või halvasti raha investeeritakse.

Klassikaline pensionileping on selline, et kliendile pannakse paika pensionisumma, mida ta saab elu lõpuni. Jaanuarist kehtima hakanud seadusemuudatusega muutus teisest sambast väljamaksete tegemine paindlikumaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks saavad kliendid sõlmida mitu lepingut pensionide väljamaksmiseks, soovi korral ka eri kindlustusandjate juures. Kõige olulisem osa seadusest on aga ilmselt väljamaksete sidumine investeerimisriskiga.

"Muudatused, mis jõustusid jaanuarist, lubavad siis lepinguid sõlmida selliselt, et teises sambas olevat raha investeeritakse pensionifondides edasi. Pensioni suurus hakkab edaspidi sõltuma sellest, et kuidas investeeringutel läheb. Küll jääb kehtima see, et pensione makstakse inimesele elu lõpuni edasi," selgitas
rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.

Klientidele kindlustajad seda võimalust veel ei paku

Praegu sellist lepingut veel sõlmida ei saa. Nii Swedbank, SEB kui Ergo kinnitasid, et kaaluvad selle klientideni toomist, kuid kindlaid plaane praegu pole. SEB viitas, et kuna parlament arutab ka teisi pensioniväljamakseid puudutavaid muudatusi, pole mõtet tegutseda enne, kui pilt on selge.

"Tänaste turumahtude juures hakata arendama mingit lahendust ja jõuda olukorda, kus peab uuesti tegema arenduse, läheb nii kalliks, et ei kliendid ega omanikud pole nõus seda kinni maksma," põhjendas SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

SEB kinnitas, et investeerimisriskiga väljamaksete vastu on kliendid huvi tundnud. Samas on potentsiaalsete klientide hulk praegu väike.

Tänase seisuga saab teisest sambast pensioni enam kui 30 000 inimest, kuid rahandusministeeriumi küsitlus näitas, et umbes viiendik inimestest kaaluks pensionimaksete investeeringutega sidumist.

Toimetaja: Karin Koppel



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: