Neivelt: II pensionisammas tagab maksimaalselt viiendiku palgast ({{commentsTotal}})

{{1513004520000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Olukord, kus me ühe pensionil oleku aasta kohta käime maksimaalselt kolm aastat tööl ja teenime pensioniks vaid viiendiku palgast, ei saagi inimestele head äraelamist tagada, ütles ettevõtja Indrek Neivelt ERR.ee saates "Otse uudistemajast".

Neivelt tõdes, et ühest ja head lahendust pensionisüsteemile ei olegi. "Eks seda tuleb ühiskonnas otsida, kus on tasakaalupunkt. Väga hea lahendus oleks see, kui kõikides peredes oleks kolm, neli, viis last. Seal see pensioniprobleemi juur on ja seda terves Euroopas."

Neivelt esitles ka oma arvutust, mille aluseks võttis, et inimene alustab töölkäimist ja palga teenimist 23-aastaselt ja käib kuni 67. eluaastani tööl, mis teeb kokku 44 aasatat.

Teadmata täpselt, kaua inimesele eluaastaid jagub, on raha korjamise ja pensionil oleku aastate suhtarv 2,5 kuni 3. Ehk kui ühe aasta tahad pensionil olla, teed maksimaalselt selle jaoks kolm aastat tööd.

"Kui täna paneme II sambasse 6 protsenti palgast kõrvale (2 protsenti ise, neli protsenti riik), siis maksimaalselt saaksime 18 protsenti oma palgast kätte. Eeldusel, et raha investeeritakse võrdselt inflatsiooniga," arvutas Neivelt.

Pankuri sõnul jääb õhku muidugi küsimus, kas me suudame pensioniraha investeerida paremini selle riskiprofiili juures, kui on inflatsioonimäär.

"Arvestades, kui palju on raha juurde trükitud, on väga suur väljakutse järgmised kümme või viisteist aastat olla inflatsiooniga graafikus," tõdes ta.

Toimetaja: Priit Luts



Siim Kallas tahab kohalikele omavalitsustele rohkem sõltumatust anda, mistõttu peaks valdade tulubaas kasvama. Kinnisvaramaks oleks hea lahendus, leiab Kallas.

Kallas: omavalitsustele laekuv kinnisvaramaks teeks vallad isemajandavaks

Viimsi vallavanem ja Reformierakonna juhatuse liige Siim Kallas kommenteerib oma ammust ideed kinnisvaramaksu kehtestamisest kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks kui osa maksupaketist, mis vajab laiemat arutelu. Ettepaneku tuum on viia vallad kulupõhiselt eelarvestamiselt isemajandavaks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: