Neivelt tõdes, et ühest ja head lahendust pensionisüsteemile ei olegi. "Eks seda tuleb ühiskonnas otsida, kus on tasakaalupunkt. Väga hea lahendus oleks see, kui kõikides peredes oleks kolm, neli, viis last. Seal see pensioniprobleemi juur on ja seda terves Euroopas."

Neivelt esitles ka oma arvutust, mille aluseks võttis, et inimene alustab töölkäimist ja palga teenimist 23-aastaselt ja käib kuni 67. eluaastani tööl, mis teeb kokku 44 aasatat.

Teadmata täpselt, kaua inimesele eluaastaid jagub, on raha korjamise ja pensionil oleku aastate suhtarv 2,5 kuni 3. Ehk kui ühe aasta tahad pensionil olla, teed maksimaalselt selle jaoks kolm aastat tööd.

"Kui täna paneme II sambasse 6 protsenti palgast kõrvale (2 protsenti ise, neli protsenti riik), siis maksimaalselt saaksime 18 protsenti oma palgast kätte. Eeldusel, et raha investeeritakse võrdselt inflatsiooniga," arvutas Neivelt.

Pankuri sõnul jääb õhku muidugi küsimus, kas me suudame pensioniraha investeerida paremini selle riskiprofiili juures, kui on inflatsioonimäär.

"Arvestades, kui palju on raha juurde trükitud, on väga suur väljakutse järgmised kümme või viisteist aastat olla inflatsiooniga graafikus," tõdes ta.