Jüristo: rääkides Maarjamäe „punamonumendist“ mängime Vene mängu kaasa ({{commentsTotal}})

Äkki saame siiski ka Maarjamäe monumenti ühel päeval suhtuda kui märki meie sõjakast minevikust, millega me oleme rahu teinud, arutleb Tarmo Jüristo Vikerraadio päevakommentaaris.

1789. aasta 14. juulil leidis Pariisis aset sündmus, millest sai Prantsuse revolutsiooni ajalooline haripunkt ning mida tähistatakse tänaseni Prantsusmaa olulisima rahvuspühana – Bastille’ kindluse ründamine.

Bastille oli selleks ajaks seisnud samal kohal veidi üle neljasaja aasta, olles algselt ehitatud kaitsma linna idakülge Saja-aastases sõjas. 15. sajandil sai kindlusest aga riiklik vangla, kuhu erinevad Prantsuse kuningad hakkasid sulgema ennekõike neid, kelle tegevust nad nägid otsese ohuna oma võimule. Ja kuigi Bastille’ ründamise konkreetne põhjus sel juulikuu päeval oli tegelikult sealsete püssirohuvarude kättesaamine, sai vallutatud vanglast revolutsiooniliselt meelestatud prantslaste jaoks despotismi, rõhumise, ebaõigluse ja ülekohtu sümbol.

Nii ei olegi imestada, et kohe pärast kindluse komandöri Bernard-René de Launay hukkamist ning selle kongidest leitud seitsme vangi vabastamist otsustas üks revolutsiooni juhtidest, krahv de Mirabeau, lasta Bastille’ lammutada. Juba sama aasta novembriks oli see töö lõpetatud. 

See õpetlik ajalooline episood meenus mulle seoses läinud nädalal puhkenud aruteluga Maarjamäe monumendi tuleviku üle, mille tõukeks sai justiitsminister Urmas Reinsalu raadiousutluses öeldud märkus, et võib-olla tuleb memoriaali praeguse ümberehituse ja remondi käigus seal ka üht-teist lammutada.

Ühelt poolt sai Reinsalu öeldust ennekõike Vene meedia vahendusel kähku kindlas kõneviisis tõdemus, et valitsus on otsustanud järjekordse Teise maailmasõjaga (või Suure Isamaasõjaga, nagu sellele Venemaal tavatsetakse viidata) seotud memoriaali lammutada.

Teisalt sai teema aga uue tuule tiibadesse ka Eesti avalikus arutelus nii sotsiaal- kui ka pärismeedias. Hulk inimesi hakkas juba aastaid Pirita tee ääres rahus seisnud rohtuvale ja tasapisi lagunevale kompleksile ühtäkki ilmse enesestmõistetavusega viitama kui „Maarjamäe punamonumendile“ ning arutama, et kui sellest nii suurt jama ei tuleks, siis võikski mõistlik olla see “betoonkolakas” sealt ära kaotada.

Mulle tundub see ühtaegu nii ohtlik kui ka täiesti ebavajalik suund. Ilmselgelt on Venemaa meediareaktsiooni eesmärk tõsta Maarjamäe kompleks sümboli staatusse, mis rõhutaks reljeefselt erinevaid minevikukäsitlusi ning tooks selle erinevuse teravalt tagasi ka tänasesse päeva. Rääkides „punamonumendist“ mängime me ise seda mängu kaasa. 

Ajalugu on juba kord selline asi, mille suhtes meie vaated ja arusaamad kipuvad aja jooksul muutuma. Näiteks on Eestimaa täis erinevaid mõisakomplekse, mis omamoodi on ju samuti mälestusmärgid kunagisele ajaloolisele ebaõiglusele. Toompea loss, kus täna meie riigikogu koos käib, oli algselt taanlaste püstitatud ordulinnus. Ometi ei kaalu me täna ju enam tõsiselt, kas peaks neid kasvõi „osaliselt“ lammutama.

Nii tunduks mõistlik, et me ka Maarjamäe lammutamismõtetega veidi hoogu peaksime. Meie ajaloos on kahtlemata olnud episoode, mille üle meil ei ole suuremat põhjust rõõmsad olla, kuid ka need õnnetud episoodid on siiski osa meie ühisest ajaloost. Monumente lammutades ja nende asemele uusi püstitades ei tee me midagi olematuks.

Kui me tahame oma minevikuga rahu teha, siis on võti ennekõike meis endis – ennekõike selles, milliste silmadega me mingeid mälestusmärke vaatame, mitte selles, milliseks me nad füüsiliselt vormime. Kui Bastille oleks 1789. aasta suvel maha lõhkumata jäänud, seisaks ta tõenäoliselt täna seal nii, nagu Toompea linnus Tallinnas või Toweri kindlus Londonis — turistide ja linnakodanike rõõmuks ilma, et keegi end sellest väga puudutatuna tunneks.

Äkki saame siiski ka Maarjamäe monumenti ühel päeval samamoodi suhtuda: kui märki meie sõjakast minevikust, millega me oleme rahu teinud. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
Mart Normet.

Mart Normet lahkub Eesti Laulust

Eesti laulu produtsent Mart Normet teatas saates "Hommik Anuga", et paneb oma ameti maha ja tänavune Eesti Laul ning Eurovisiooni lauluvõistlus jäävad tema jaoks viimasteks. Normet selgitas oma otsust sooviga anda iseendale ja ka Eesti Laulule võimalus arengus edasi liikuda.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: