Reportaaž: President kolib Narva, tulevane asupaik meenutab sõjatandrit ({{commentsTotal}})

Foto: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES/SCANPIX

Kus hakkab hilissügisel 2018 Narvas töötama president Kersti Kaljulaid? Praegu meenutab see koht kolm aastat tagasi lahingutes purustatud Donetski lennujaama, kirjutab Toomas Sildam reportaažis Narvast.

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg objektijuhil Arto Tõnnisel on suurepärane oskus tasakaalu hoida, kui ta liigub betoonikamakatel kiirelt hüpeldes läbi kunagise sõjatehase Baltijets kultuurimaja fuajee. Tolm, pruun ja paks tolm, buldooseri möirged ja suruõhuhaamri mürtsatused nagu raskekuulipilduja valang.
 
Kolleeg Ainar Ruussaarele meenutab see kõik Ukraina valitsusvägede ja Venemaa toetatud separatistide ägeda ja pika lahingu keskpunkti – Donetski lennujaama, mille rusudeks tulistatud ahervare on sealse sõja üks sümboleid.
 
Arto Tõnnis näitab käega tühjusesse kunagise kultuurimaja ja kontorihoone vahel – siia tulevad Rahvusringhäälingu tele- ja raadiostuudiod. Astub edasi, lammutustööde epitsentrisse – siia tuleb Vaba Lava teatrisaal. Trepist alla, jälle ehitusprahi põllul turnides, esimese korruse tühjuses – siia tuleb peauks ja siia vasakule, kus praegu buldooser betoonikamakaid kokku lükkab...
 
"Teoreetiliselt võiks siin hakata tööle president ja tema kantselei, siia on tulemas väiksemad stuudiod ja kontoriruumid," oletab Arto Tõnnis, rääkides üle lammutustraktori müra. "Meile ei ole küll veel öeldud, kuhu ta planeerib tulla või kuhu tema kantselei planeerib ennast paigutada, aga ma eeldan, et see võiks olla siin vasakpoolses osas. Siin tagapool."
 
See oli Vene Teatri laval salvestatud president Kersti Kaljulaidi aastalõpuintervjuu 42. minut, kui ta teatas – sirgelt tugitoolis istudes – ETV+ saatejuhile Dmitri Pastuhhovile: "Mina, muide, olen lubanud, et kolin kogu oma kontori üheks kuuks Narva, kui Vaba Lava oma maja tõepoolest valmis saab, näitamaks seda, et Eesti kogukond, Eesti ühiskond on Narvas kohal, väärtustab Narvat."
 
SA Vaba Lava tegevjuht Kristiina Reidolv ütles seepeale ERR-ile, et Vabal Laval on suur rõõm võõrustada presidenti ja presidendi kantseleid loodavas teatrikeskuses, mis peaks uksed avama tänavu 17. novembril ning lubas: "Kõik vajamineva atribuutika me korraldame, et presidenti ja presidendi kantseleid vastu võtta. Nii kui ehitus on valmis, siis presidendi kantselei käib ka ise Narva teatrikeskuse läbi ja vaatab, et kõik turvameetmed oleksid korraldatud."
 
Praegu on seda kõike keeruline ette kujutada, fantaasia lend peab olema väga kõrge.

Kuhugi siia tuleb ilmselt lipumast, millel kuu aega lehvib Vabariigi Presidendi suure riigivapiga lipp. Aga vahipataljoni aukompanii ajateenijad kahel pool peaust? Ja turvakontroll nagu enne lennureisi, mis praegu on presidendi kantselei külalistele kohustuslik? Ja kus hakkab president Kaljulaid oma Narva-perioodil elama?
 
Veel ei tea.
 
Nagu pole ka lõpuni selge, kus täpselt Vabas Lavas asub riigipea ajutine töökabinet ja kui palju inimesi tema kantseleist kuuks ajaks Narva kolib. Kindlasti ei puuduta see kantselei kõiki 60 ametnikku ja teenistujat, ent loogiline oleks, et kohvrid peavad pakkima presidendi nõunikud, protokolliametnikud, sise-, välis- ja kommunikatsiooniosakonnad, IT inimesed, käsundusohvitserid, kantselei direktorist ja ihukaitsjatest rääkimata. Nad kõik vajavad Narvas ka öömaja, mis kindlasti rõõmustab kohalikke hotelle.
 
Aga side ja selle turvalisus? Näiteks mobiiltelefonid Narvas lülituvad iseenesest ja seega koos mobiilse andmesidega aegajalt Venemaa võrku.
 
Mida kõigi nende probleemide lahendamine tähendab tänavu presidendi kantselei eelarvele, mis on Eesti 100 ürituste tõttu niigi pingeline, selle arvutamisega jääks arvatavasti kimpu isegi kantselei direktor Tiit Riisalo.
 
Ent kõige olulisem on muidugi see, et mida riigipea kuu aja jooksul Narvas teeb. Kellega kohalikest kohtub? Mida külastab? Kuidas tema külalised, näiteks ministrid või parlamendipoliitikud, muudkui Tallinna ja Narva vahet sõeluvad? Kas Narvas toimub ka mõne välisriigi Eestisse akrediteeritud suursaadiku volikirjade üleandmise tseremoonia?
 
Aga üks, mida me teame, on president Kaljulaidi arvamus linnast, kust algab Euroopa Liit. Ta ütles ETV+ aastalõpu intervjuus: „Narva on hea Eesti linn.“
 
Narva ootab Vabariigi Presidenti huviga. Tema ajutisest töötamisest Euroopa Liidu piirilinnas on kuulnud peaaegu kõik narvalased. Koht, kuhu riigipea kolib, tulevane Vaba Lava teatrikeskus, on neile tuntud paik.
 
NSV Liidu salajases sõjatehases Baltijets, mis on kandnud ka ametlikku nimetust "Postkast nr. 22", töötas 4500 inimest. Tehas tekkis sõjapurustatud Narva linna 1947. aastal, samasse kohta, kus varem tegutses värvivabrik. Tehas tegeles alguses haruldaste muldmetallide tootmiseks vajalike tehnoloogiate arendamisega, hiljem radiatsiooni ja tuumaenergeetikaga seotud seadmete väljatöötamisega, samuti meditsiinitehnika valmistamisega. Aga mitte ainult: 1985. aastal valmisid just Baltijetsis tollase NSV Liidu esimesed kooliarvutid. Nende nimi oli Juku.
 
Tehasest on järel suured kõledad ja vaid osaliselt hõivatud tootmishooned ning hotelli meenutav tühjaks jäänud kontor, mis tulevikus võidakse ka hotelliks renoveerida. Kunagiste tsehhide ja kontori vahel asubki 1967. aastal ehitatud – vana nimega – „Oktoobri 50-aastapäeva nimeline  kultuurimaja“.
 
10 kuu pärast avatakse siin Vaba Lava, teatrimehest kultuuriministri Indrek Saare sõnul lõpuks Narva esimene saal professionaalsel ja kaasaegsel tasemel teatri tegemiseks. Saali mahub 220 vaatajat, aga majja saavad ruumid ka lasteteater Ilmarine, ERR, kohvik ja kunstigalerii. Võibolla kolib sinna isegi integratsiooni sihtasutus, eks näis.
 
Ehituse objektijuhil Arto Tõnnisel on seljas heleroheline helkurvest, et ta lõputu tolmu seest turvaliselt välja paistaks ning peas Rand ja Tuulberg logoga valge plastikkiiver, et kui kusagilt pudeneb mingi kivitükk, siis poleks väga valus.
 
Temal on mõnes mõttes ka kellasepa amet. Kunagise sõjatehase Baltijets kultuurimaja peafassaadil aega jooksutanud vana elektronkell on pime juba veerand sajandit. Arto Tõnnis on nüüd üks neist, kes selle maja uue ajanäitaja üles keerab.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: