Kolme kuu jooksul on politseile teatatud hulkuvatest hobustest 50 korral ({{commentsTotal}})

Suurloomad, keda tihti peetakse lemmikloomadena, on viimase kolme kuu jooksul valdavalt kehvade hoiutingimuste tõttu vabadusse pääsenud pea poolelsajal juhul. Hulkudes kujutavad nad ohtu nii inimeludele kui võivad ka ise hukka saada. Selle aasta esimestel päevadel lõi politsei koostöös Kose vallaga omamoodi pretsedendi, võttes ohutõrje eesmärgil omanikult ära hobused, kes jooksid taas maanteel ringi.

Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnavanem Helen Kommussar rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et hobused hulkusid omapäi ringi Kehra maanteel. Ta ütles, et kuna see on suur ja kurviline tee, siis oli see ohtlik nii hobustele kui ka seal liigelnud inimestele.

Kümmekond päeva hiljem tunnustavad politseinikud hoiukodu pererahvast, et hobuste seisukord on silmnähtavalt paranenud ja nad on oluliselt julgemaks muutunud. Kui tekk seljast maha võtta, näeb siiski pilti, mille järgi on hobuse kõnnak on vaaruv ja loomaarst peab andma oma hinnangu, kas selle põhjuseks on vanadus, kehv toitumus või hooldamata kabjad.

"Fakt, et need kaks hobust on ära jooksnud kordi enda territooriumilt," ütles Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Rain Puks.

Piirkonnapolitseinikud on hobuste saatuse oma südameasjaks võtnud ja uurivad, kas veterinaar- ja toiduamet on oma otsuse teinud. Ühtlasi rõõmustavad, et vähemalt raskeveohobusele on tulnud ka uue kodu pakkumine.

"Hetkel on seis selline, et hobuste omanik siis Lembit Silver käis meil siin ütlusi andmas ja siis on esimese veebruarini antud talle aega, et kas otsib siis uue omaniku, müüb need hobused maha või leiab mingi lahenduse, sest need hobused sinna jääda kindlasti ei saa," ütles VTA juhataja Vladimir Vahesaar.

Rain Puks lisas, et kuna politsei korrakaitseorganina nägi kohapeal, et ilmnesid loomapidamisnõuete rikkumised, siis politsei seda edasi ka menetleb.

Kui "Aktuaalne kaamera" püüdis hobuste omanikuga jutule saada, siis võttemeeskonda sisse ei lastud. Kohalike sõnul on sama mehe elamises nähtud ka ponisid ning lambaid, kuid need kõik on kusagile kadunud.

"Tegemist on kodanikuga, kellele mitte midagi seal ei kuulu, nii et raske on öelda, et kellele need lambad ja koeradki seal täna kuuluvad. Aga eks järjekordsel ülevaatusel, kui me läheme seda hobuste asja lõplikult lahendama, siis tuleb ka nendele asjadele seal tähelepanu kindlasti ka pöörata," rääkis Vladimir Vahesaar veel.

Nüüd ei jää siis hobustel muud üle, kui 1. veebruari oodata. Kose vald leidis neile seniks toreda hoiukodu kõrval asuva küla tallides ning maksab nende ülalpidamise eest .
Paraku pole Kose hobused kaugeltki ainsad, kes ringi hulguvad.

Helen Kommussar rääkis, et viimase kolme kuu jooksul on politseile tulnud teateid pea tuhandel korral, et kusagil on loom liikvel ja mingil moel inimesi häirib. "Kui me nüüd võtame reaalselt kas siis hobuseid või sarnaseid loomi, siis kolme kuu jooksul selliseid teateid on ligi 50."

Nii jooksvad Saaremaal juba alates suvest ringi kaks jooksikust veist, pistavad aedades nahka kõik, mis süüa sünnib, kuid isegi peremehele kätte ei anna.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: