Ajakirjanik Jaanus Piirsalu küsis Moskvas esmaspäeval toimunud pressikonverentsil Lavrovilt, mille taga seisab Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimine ja millal see protsess riigiduumas algab.

Lavrov vastas, et küsimusel on laiem tagapõhi ja meenutas, et esimest korda allkirjastati piirlepe 2005. aastal ja fikseeriti ka vastastikune kohustus ratifitseerida lepe ilma mingite lisandusteta.

"Eesti parlament ratifitseeris leppe, lisades sinna preambuli viitega Tartu rahuleppele, mis andis Eestile võimaluse Venemaale territoriaalseid pretensioone esitada. Sellega rikuti kohustust, mille minu Eesti kolleeg tol ajal oli endale võtnud, kuid ei suutnud seda täita," rääkis ta.

Vene välisministri sõnul ütlesid nemad seepeale, et kui Eesti loobub viitest Tartu rahule, ollakse valmis leppe üle uuesti läbi rääkima ja seda allkirjastama. Ta lisas, et kokku lepitigi - mitte üksnes selles, et protsess toimub paralleelselt, aga peamine tingimus oli kohustus kindlustada riikide suhetes normaalne ja mittevastanduv atmosfäär.

Lavrovi sõnul on Venemaa oma lubadust pidanud ega ole astunud mingeid ebasõbralikke samme.

"Eesti seda kokkulepet ei täitnud, vaid russofoobne retoorika süvenes. Ütleme ausalt, et sellises olukorras meie ühiskond, meie parlament lihtsalt ei mõista meid, kui me selle lepinguga edasi läheme," sõnas ta. "Ühtlasi tahan teile kinnitada, et piir on olemas, lepe mingil hetkel loodetavasti ratifitseeritakse, keegi ei sea seda piiri kahtluse alla".

Lavrov lisas, et selleks, et lepe jõustuks ja riigid võiksid normaalselt elada, peaks Eesti lõpetama kuulumise kolme-nelja NATO ja Euroopa Liidu aktivisti hulka, kes võitlevad surmani selle eest, et tirida neid struktuure palavikulise russofoobia suunas.

Ühtlasi märkis Lavrov, et Eesti ja Vene inimestel on head suhted, omavahel sõbrustatakse ja suheldakse ning ka poliitikud peaksid lähtuma konjunktuursete kaalutluste asemel oma inimeste huvidest.

Reinsalu käsitles Lavrovi sõnu ähvarduse ja siseasjadesse sekkumisena

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul määratles Lavrov oma vastusega Kremli kaks eeldust normaalseks suhtlemiseks: esiteks Eesti enesetsensuuri kehtestamise NATO ja EL-i poliitika kujundamisel ja eeldatavasti loobumine nõudest, et Venemaa juhinduks rahvusvahelisest õigusest.

Teiseks tõi minister välja, et Kremli arvates peaks Eesti Venemaa-poliitikas juhinduma geopoliitikast ehk mitte unustama oma ruumilist asukohta.

"Esimene Lavrovi eeldus on käsiteldav sekkumisena Eesti siseasjadesse oma rahvusvaheliste organisatsioonide poliitika kujundamisel ja teine avaldus käsitletav ähvardusena," lausus Reinsalu.

"Mõlema eelduse puhul Lavrov nendib sisuliselt, et kui Eesti ei lülita ennast tasa ja ei hakka poliitikat tegema maakaardipõhiselt, siis jäävad suhted ebanormaalseks ja Venemaa surve Eestile püsib," lisas ta.