"Meenutame, et tänavu jaanuaris määratles välisminister Sergei Lavrov täpselt peamise tingimuse selle sammu astumiseks - kahepoolsetes suhetes peab valitsema normaalne, konfrontatsioonist vaba atmosfäär. Venemaa on oma kohustusi täitnud. Eesti valitsuse russofoobne retoorika aga jätkub. Sellises olukorras ei saa piirilepete ratifitseerimisega edasiliikumisest rääkida," öeldakse Venemaa Tallinna-saatkonna kolmapäevahommikuses postituses.

Vene saatkonna seisukohavõtt järgnes president Kersti Kaljulaidi teisipäeval rahvusringhäälingus avaldatud sõnadele, et ta on valmis sõitma Moskvasse ja kohtuma Venemaa presidendi Vladimir Putiniga pärast seda, kui Eesti-Vene piirilepingud on ratifitseeritud.

Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu aga seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.

Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning 2015. aasta 18. veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda.

Riigikogus läbis piirilepingu ratifitseerimine esimese lugemise 2015. aasta sügisel, edasiseks menetlemiseks jäi Eesti parlament ootama arenguid Venemaa parlamendis.

2016. aasta sügisel kokku tulnud Venemaa riigiduuma uus koosseis ei ole piirileppeid arutama asunud ehkki selle esindajad on lubanud nende kiiret ratifitseerimist.

Lavrov ütles tänavu 15. jaanuaril, et Venemaa ei pea võimalikuks Eesti-Vene piirilepet ratifitseerida, kui Eesti ei lõpeta oma russofoobset tegevust.

Välisminister Sven Mikser kommenteeris Venemaa saatkonna avaldust järgmiselt.
"Mõistagi piirilepe ei saa olla olemuslikult seotud muude rahvusvahelise õiguse küsimustega. Nii, et kui Venemaa eeldab, et kui piirileppe ratifitseerimine on miski, millega kuidagi premeeritakse Eesti käitumist, kui see on Venemaale meelepärane, siis nii need asjad kahtlemata ei käi," ütles Mikser "Aktuaalse kaamera" vahendusel.