Kõne all olid kahepoolsed suhted ning Venemaa suhted nii Euroopa Liidu kui NATO-ga, tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides ning regionaalsed julgeolekuküsimused, teatas välisministeerium

Kahepoolsete suhete osas märkisid mõlemad pooled, et mitmetes valdkondades on toimiv koostöö, nagu näiteks kultuuri alal, piiriüleses koostöös ning inimestevaheliste kontaktide tugevnemisel.

Samas rõhutas Eesti välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektor, et Venemaa ja Lääne vaheliste suhete tänast madalseisu on võimalik ületada ainult Venemaa-Ukraina konflikti lahendamise kaudu, mis on seatud peamiseks tingimuseks koostöösuhete taastamisele nii Euroopa Liidu kui NATOga.

Kohtumisel käsitleti ka Eesti-Vene piirilepingute menetlemise hetkeseisu. "Mõlema riigi ühistes huvides on nende lepingute jõustamine. Piirilepete ratifitseerimise seaduse eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise 2015. aasta sügisel ning lepingud on ka riigiduuma menetluses. Juba varem on kokku lepitud, et ratifitseerimisega liigutakse edasi paralleelselt, kuid mingeid tähtaegu ei ole seatud,“ ütles ta.

Kuid kahepoolsed suhted piirilepinguga ei piirdu. "Meil on põhiliselt ikka kahepoolsetes suhetes positiivse poole pealt kultuurikoostöö, samuti on piiriülene koostöö. Ja loomulikult on terve rida muidki valdkondi, kus tehnilisel tasemel koostöö käib, koostööd tehakse. Aga poliitilisel kõrgemal tasemel suhteid palju pole. Seetõttu on hea, et diplomaadid aeg-ajalt kokku saavad, regulaarselt räägivad ja arutavad nii rahvusvahelise elu teemasid kui ka kahepoolseid suhteid," ütles Teesalu "Aktuaalsele kaamerale".

Kohtumisel räägiti veel Eesti eesistumisest Euroopa Nõukogus ning prioriteetidest Euroopa Liidu eesistumise ajal.

Eelmised Eesti ja Vene välisministeeriumite vahelised poliitilised konsultatsioonid toimusid möödunud aasta novembris Tallinnas.