Siim Kallas tõi Viimsi valla tulubaasi suurendamise seminaril välja oma ammuse idee kinnisvaramaksust, mis peaks laekuma kohalikku omavalitsusse.

"Paarkümmend aastat tagasi või rohkem, kui see kohaliku omavalitsuse tulubaas sellisena kujundati, siis see mudel, mis praegu on, et kaks kolmandikku tuleb sellest füüsilise isiku tulumaksust, nende maksust laekumist, kes selles vallas elavad, siis tookord kaaluti lihtsalt muid variante, aga see osutus kõige paremaks ja tõenäoliselt see ka oligi kõige parem," hindas Kallas kinnisvaramaksu ideed, mida ta võrdleb maamaksuga.

"Täna on meil lihtsalt kaks probleemi, üks on see, et inimesed, kes elavad [vallas] on tihti sellised, kes ei maksa või maksavad kuskile teise omavalitsusse, aga teenuseid tuleb pakkuda kõigile," nentis Kallas ERR-ile.

Teise, kaasaegse probleemina nimetas Kallas asjaolu, et inimeste sissetulekud jagunevad üha rohkem palga ja dividendide vahel, mis torkab eriti silma Viimsi vallas, kus elab palju ettevõtjaid.

"Aga dividendid on juriidilise isiku tulu ja see on tegelikult ettevõtte tulumaks ja see läheb riigieelarvesse otse, sellest kohalikud omavalitsused ei saa midagi," tõdes Kallas. "See looks eelise nendele valdadele, kus ettevõtlikke inimesi on rohkem." 

Kallase hinnangul seoks kinnisvaramaksu suunamine kohaliku omavalitsuse tulubaasi vallas elavaid ettevõtjaid rohkem oma koduvallaga.

Kallase hinnangul võiks kohalike omavalitsuste majandamine liikuda kulupõhisuselt isemajandamisele, mis tähendaks suuremat tulubaasi ehk enamate maksude laekumist valdade eelarvesse, mis annaks valdadele vabamad käed oma tulude kujundamisel.

"Ei ole vaja mitte astmelist tulumaksu, vaid on vaja vara maksustamist," leiab Kallas.

Siiski reageeris Reformierakonna riigikogu fraktsioon Kallase taas välja käidud ideele kinnisvaramaksust valuliselt, kui erakonnakaaslane ja samuti erakonna juhatuse liige Arto Aas säutsus, et ettepanek sai nende jääkülma suhtumise osaliseks.

Vana idee kinnisvaramaksust sai Reformierakonna fraktsioonis jätkuvalt jääkülma suhtumise osaliseks.

— Arto Aas (@ArtoAas) January 16, 2018

Kallas peab põhjuseks seda, et kinnisvaramaksu tuleks vaadelda osana tervest maksupaketist ning selleks pole aeg veel küps.

"Maksupoliitika ettepanek on väga kompleksne. Kui praegune valitsus on teinud omamoodi kompleksseid lahendusi, mis on tekitanud õige mitmesuguseid arvamusi, siis kui hakata nüüd mõtlema üldse meiepoolse maksupoliitika muutmise peale, siis on ta üks tervik. Praegu see arutelu on natuke mitteproportsionaalne. Praegu ei ole aeg mingi suurema maksupoliitilise arutelu pidamiseks. Kui see aeg tuleb, küll siis see teema tuleb ka üles," mõistis Kallas kriitikat.

Kas kinnisvaramaksust võiks saada Reformierakonna valimisplatvormi osa, on Kallase hinnangul veel vara rääkida.

"Kindlasti on Reformierakonna valimisplatvormi osa maksupoliitika ettepanekud, aga mis sinna ettepanekute hulka tulevad, seda me jõuame veel mõelda ja analüüsida," ütles Kallas.

Eesti riik saab omandimaksudest võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kõige vähem tulu. OECD andmed näitavad, et kõige suurem oli kinnisvaramaksu osakaal riigi SKT-st mullu Suurbritannias, Prantsusmaal ja Belgias, kõige väiksem aga Eesti kõrval Slovakkias, Tšehhis ja Austrias.