Intressid võivad hakata tänavu vaikselt kerkima ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Intressid võivad hakata juba käesoleva aasta lõpus kerkima, kuid laenumaksete märgatavat kallinemist ilmselt lähiaastail karta pole.

Euribor on küll pankadevaheline laenuintress, kuid samas mõjutab see otseselt kümnete tuhandete eestlaste rahaseisu, sest sellega on seotud enamik kodulaenudest ja liisingutest.

Tavaliselt koosneb intress panga pakutud marginaalist ja Euriborist ning viimastel aastatel on laenajad saanud nautida väga madalaid intresse. 2008. aasta alguses oli kuue kuu Euribor 5,4 protsenti. Praegu on see näitaja -0,27 protsenti.

See tähendab, et buumieelse tasemega võrreldes võib olla kodulaenu kuumakse sadade eurode võrra väiksem.

Euribori suure kukkumise taga on Euroopa Keskpanga (EKP) sammud majanduse elavdamiseks. Nimelt on EKP langetanud baasintressimäärasid ja käivitanud ulatusliku võlakirjade kokkuostmise programmi, mida on nimetatud ka raha trükkimiseks.

EKP sammudest sõltub ka see, milliseks kujunevad intressimäärad lähiaastatel.

Prognoosid viitavad, et tõenäoliselt hakkavad intressimäärad kas aasta lõpus või järgmisel aastal kerkima, samas jäävad intressid siiski vähemalt esialgu madalale tasemele.

Rahatrükk lõpeb?

EKP enda prognoos, mis tuletatakse intressifutuuride tasemest, viitab, et Euribori tase tänavu eriti ei muutu, kuid hakkab järgmisel aastal kerkima ning jõuab aastal 2020 plusspoolele.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles ERR-ile, et tegelikult võib tõus tulla varem.

"Kui me vaatame futuure /.../ ehk seda, mida turud hindavad, et siis need näitavad tõesti, et Euribor peaks jääma sel aastal alla nulli, kuid meie oleme teinud selle kõvera järsema," märkis ta.

"Euribori on raske prognoosida ja nõu anda, kuid see võib juba aasta lõpuks jõuda nulli lähedale."

Prognoosimise teeb Mertsina sõnul keeruliseks asjaolu, et ühelt poolt läheb euroala majandusel hästi, teisalt jääb euroala inflatsioon selgelt alla kahe protsendi, mis on EKP hinnasiht.

"Me arvame, et varaostuprugramm lõpetatakse suhteliselt varsti ja see peaks andma turgudele impulsi [intresside tõusuks]," arvas ta.

"Meie hinnangul peaks EKP sel aastal andma märku, kuidas nad kavatsevad oma varaostuprogrammi koomale tõmmata. Praeguse kava järgi peaks see programm kestma sügiseni mahuga 30 miljardit eurot kuus," lisas Mertsina.

Ka Eesti Panga president Ardo Hansson ütles sel nädalal Saksa majanduslehele Börsen Zeitung, et kui majanduskasv ja inflatsioon kulgevad prognoosi järgi, saaks varaostud pärast septembrit lõpetada.

Luminori ökonomisti Tõnu Palmi sõnul võivad intressid jõuda nulltasemele 2019. aasta lõpuks. "Euribori tõus saab olema vastavuses sellega, milline saab olema hinnakasv. Täna on hinnakasv taastumas, energiahinnad on kasvanud," ütles ta.

"Lisaks sellele on paari aasta horisondis tööturg pingsam. Osades riikides hakkab tekkima ka palgasurve."

Laenumaksed veel ei kasva

See, et intressid hakkavad kasvama, ei mõjuta siiski vähemalt esialgu tavalisi laenajaid. Uuemad laenulepingud on tehtud nii, et miinuses Euribori ei lahutata marginaalist, seega pole vahet, kas Euribor on null või madalam.

Ka siis, kui Euribor jõuab plusspoolele, ei ole põhjust karta, et laenud kiiresti kallinema hakkaks. "Kuigi intressid tõusevad, siis lähema paari aasta jooksul jäävad nad ikkagi suhteliselt madalale," kinnitas Mertsina.

Samas toonitas ta, et praegu on pangad raha laenates kontrollinud kliendi maksevõimet nii, et aluseks on võetud tänasest tunduvalt kõrgem intressimäär.

Novembri seisuga oli uute kodulaenude keskmine intressimäär 2,3 protsenti. Kuna Euribor on null, siis ongi tegu marginaaliga. Samas nendel inimestel, kes võtsid laenu aastaid tagasi, kui Euribor oli kõrgem, on marginaal tunduvalt madalam.

Soodsate intresside tõttu on Eestis laenamine märgatavalt kasvanud. Keskpanga statistika näitab, et kolmandas kvartalis andsid pangad uusi eluasemelaene kokku kümnendiku võrra rohkem kui aasta tagasi.



uudised
Teadlased määrasid muu hulgas Maltravieso koopamaalingute vanuse.

Professor: neandertallaste 150 aastat kestnud diskrimineerimine on lõppenud

Neandertallased joonistasid Hispaania koopaseintele käejälgi, kolmnurki ja loomi ning mõistsid sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Uued leiud kinnitavad üheselt, et ennast ei suutnud läbi kunsti väljendada ainult praegu elavate inimeste otsesed esivanemad.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: