Arakas ütles ERR-ile, et turgu see ilmselt krahhini ei vii, kuid laenajad peaksid intressitõusuga arvestama. "Üks suur risk, mida inimesed alahindavad, on see, et nullintressimäärasid võetakse peaaegu et inimõigusena. /.../ Eestis alahinnatakse seda võimalust, et intressid üldse kunagi tõusma hakkavad," märkis ta.

"Ma ei usu, et intressid hakkaksid kiiresti tõusma või et nad hakkaksid ehk lähema aasta jooksul tõusma, kuid eeldada, et Euribor on nullis veel kümme aastat, on vale."

Tema sõnul on Euroopa Keskpank praegu olukorras, kus ühelt poolt võiks hakata rahapoliitikat karmistama ja ka intresse kergitama, kuid samas takistavad seda veel teised tegurid.

Euroala inflatsioon on hakanud kerkima ning Saksamaa inflatsioon on saavutanud taseme 1,9%, mis ongi keskpanga soovitud 2% lähedal. Samas püsivad euroalas struktuursed probleemid ning Itaalia pangandussektori on kehvas seisus.

Intressitõus ei tooks tema sõnul siiski turule šokki. "Kui me taandame selle tõusu tavalise inimese kodulaenumakseks, siis kui intress tõuseb nullilt poole või ühe protsendini, siis see pole rabav. Ja kui me vaatame, kuidas on palgad kerkinud, siis ma arvan, et see ei ole väga suur mure."

Kriisi ei karda

Arakas ütles, et Eesti kinnisvaraturul toimuv võib meenutada kümne aasta tagust krahhieelset aega, kuid tegelikult on olukord praegu teistsugune. "Viimane turu tipp oli kümme aastat tagasi ning ajalugu ütleb, et kinnisvaraturul ongi tsükli pikkus tavaliselt kümmekond aastat, kuid ajalugu ei tähenda, et praegu peaks minema samamoodi," lisas ta.

"Paralleele aastaga 2007 on praegu kerge tõmmata, kuid minu arvates on need meelevaldsed. /.../ Aga tõsi on see, et taastumine on olnud kohati ikka väga kiire. Loomulikult tekitab see tunde ja õigustatud küsimuse, kas järgmine krahh on silmapiiril, aga kui vaadata makromajanduse, pankade, eratarbimise ja majapidamiste rahalist seisu, siis kitsalt kinnisvaraturu keskset [kriisi] ei paista."

Kommenteerides kinnisvaraarendaja Urmas Sõõrumaa sõnu, et Eesti turg võib olla praegu plahvatusohtlik, ütles Arakas, et tema nii värvikirevaid sõnu ei kasutaks.

"Vaatame kas või seda, kui palju väljastati 2007. aastal eluasemelaene ning kui palju väljastatakse praegu. Vahe on väga suur. Vaatame, millised olid siis inimeste palgad. See vahe on väga suur. Vaatame, millised on intressid. Ka see vahe on väga suur. Ma ise kinnisvaraturu plahvatusohtlikkust ei tunne."

Samas tõdes Arakas, et kinnisvaraturul on praegu väga palju uute pindade pakkumist. "Valmimisel kortereid on praegu aasta-pooleteise müügi jagu. Samas on äripindade osas ehitamisel kolme aasta normaalse nõudluse jagu pindu. /.../ Siiski ma ei usu, et see kasvaks krahhiks üle. Kommertspangad jälgivad seda väga pingsalt ning ei finantseeri uusi projekte enne, kui vanad on täidetud."

Kuigi pankadest eitava vastuse saanud projektid võivad raha saada ühisrahastuse kaudu, on selliste projektide hulk Arakase sõnul liiga väike, et turgu märgatavalt mõjutada.