Kuigi finantskriisist taastumine on väldanud juba pea kümnendi, on majandus endist võimsust saavutamas alles nüüd.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et USA majanduskasv on saavutamas täismahtu, mis tähendab, et see võib hakata lähiaastail ammenduma. Olulisemaid turge on Hiina, mis kasvab kiiresti.

Euroala majanduskasvu põhi oli 2013. aastal, mistõttu selle kasv jätkub veel tükk aega. Euroala on Eesti olulisim kaubanduspartner - üle poole meie ekspordist läheb euroala turule.

Nii euroalal kui ka USA-s on aga naftahinna tõus olnud väga aeglane.

Keskpangad hakkavad tasapisi oma rahapoliitikat karmistama, esimesena tõstab intressimäära USA Föderaalreserv. Euroopa Keskpank teeb seda tõenäoliselt alles 2019. aasta alguses, ent teeb siis seda ka kaks korda järjest, ütles Mertsina.

Euroopa Keskpank hakkab esmalt tõstma hoiuste intressimäärasid ja alles seejärel järk-järgult baasintressimäära, et vältida euro tugevnemist ja intressimäärade kiiret kerkimist. Seetõttu jääb euribor tõenäoliselt suhteliselt madalaks veel mõneks ajaks. Ehkki euribor ei käitu baasintressimääraga üks-ühele korrelatsioonis, on nende seos siiski võrreldav.

Euro kurss dollari suhtes on tõusnud juba nüüdseks üle 1.20. Siiski on tugevama euro otsene mõju Eesti majandusele tagasihoidlik, sest umbes 85 protsenti eksporditehingutest toimub eurodes. Dollarites arveldatakse valdavalt põlevkivitoodete ja elektroonika ekspordis.

Ettevõtted investeerivad, kogukasum kasvab

Tänavu on kasvanud Eestis tööstuse tootmismaht ja eksport, ent jaekaubanduse ja tarbimise kasv aeglustuvad.

Lisaks ekspordinõudlusele kasvavad ka müügihinnad nii ekspordis kui impordis, mis aitab kaasa käivete kasvule. Põlevkivitoodete hinnakasv on samas aeglustunud.

Eesti ettevõtete välisnõudlus pisut aeglustub võrreldes varasemate aastatega, ent on sellele vaatamata hea.

Parananud on kõikide Eesti majandusüksuste kindlustunne, mis annab julgustust investeeringuteks. Vajadus investeeringuteks ongi tõusuteel - investeeringuid plaanivad nii erasektor kui ka valitsussektor, ning ehkki investeeringute kasv pole suur, on see heal tasemel.

Kasvanud on ka ettevõtete ja eraisikute laenuportfell.

Ettevõtete kasumid, mis on olnud mitu aastat languses, on tänavu kogukasumina kasvule pöördunud. Aastases võrdluses on see tänavu kasvanud üle 20 protsendi. Kogukasumi kasvu on mõjutanud nii käivete kasv kui ka hinnatõusud.

Tööjõukulud ettevõtete käibest on viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel, kuid stabiliseerunud - tööjõukulude osakaal käibest enam kasvanud ei ole, mistõttu on ettevõtete kasumlikkus saanud hakata kasvama, millega on saanud hakata kasvama ka investeeringud.

Viimastel aastatel on palgad kasvanud tootlikkusest kiiremini, nüüd aga hakkab tootlikkus võrreldes palkadega paranema, mis aitab kaasa ettevõtete konkurentsivõimele eksporditurgudel.

Eksporditurgude majanduskasv tõstab Eesti SKP-d

Eestil on põhjust tunda head meelt tugeva majanduskasvu üle meie peamistel eksporditurgudel – Soomes, Rootsis ja teistes Balti riikides. Eriti suure positiivse üllatuse on SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul pakkunud Soome, mille majandus on tänavu suutnud vastupidiselt ootustele kasvada euroala keskmisest kiiremini. Seejuures on väga häid tulemusi näidanud eksportiv tööstus, millel on olnud tugev mõju ka Eestile. Seetõttu on SEB tõstnud Soome majanduskasvuprognoosi pea protsendi võrra ja ootab sellelt tänavu 2,5 protsendini ulatuvat SKP kasvu.

Rootsi majanduskasv püsib jätkuvalt väga kiire ja selle raugemine tuleb varem oodatust aeglasem. Ka prognoosiperioodi lõpus, 2019. aastal kasvab Rootsi majandus 2,4 protsendi võrra. Sarnaselt Eestile on ka teised Balti riigid kogenud aasta esimeses pooles väga kiiret majanduskasvu, mistõttu peaks Leedu SKP suurenema tänavu 3,7 protsenti ja Läti oma koguni 4,1 protsenti. Soodne majanduskliima euroalal võimaldab kolme protsenti ületavat majanduskasvu Lätis ja Leedus ka lähiaastail.

Sarnaselt teistele Baltimaadele on Eesti majanduskasv tänavu oluliselt kiirenenud, toeks tugevnev euroala majandus ja Soome üllatavalt kiire taastumine. Kuigi ainsa SKP komponendina valmistas I kvartalis pettumuse eratarbimise aeglane kasv, näitab tugev tööturg ja hea jaekaubandusstatistika, et aasta kokkuvõttes peaks ka majapidamiste tarbimine majanduskasvu tugeva panuse andma.

Esimesel poolaastal kasvas Eesti majandus 4,4 protsenti, teiselt poolaastalt ootab Swedbank 3,3 ja järgmise aasta esimeselt poolaastalt 2,7 protsendilist majanduskasvu. Kokkuvõttes on kolme protsendi ringis majanduskasv üsna hea näitaja, hindas Mertsina.

SEB hinnangul peaks tänavune Eesti majandus tõusma 3,6 protsendi tasemele. Järgmisel kahel aastal kasv veidi aeglustub, kuid jääb endiselt euroala keskmisest oluliselt kiiremaks: 2018. aastaks prognoosib SEB 3,2 protsendi ja 2019. aastaks kolme protsendi suurust majanduskasvu, ütles Nestor.

Inflatsioon palgakasvu mõju ära ei söö

Järgmisel kahel aastal peaks inflatsioon mõnevõrra aeglustuma, jäädes alla kolme protsendi. Palgad kasvavad jätkuvalt kiiremini kui hinnad.

Vaesemates peredes moodustab toidukorv umbes 40 protsenti pere sissetulekutest, eluasemele läheb 25 protsenti.

Jõukamaid peresid mõjutab enam transpordikulude kasv, mida mõjutab näiteks lennupiletite hinnatõus.

Toidukorvi kallinemine mõjutab ühtviisi nii vaesemate kui jõukamate perede kulutusi.

Töövõimereform toob lähiaastail kaasa tööpuuduse kasvu, kuivõrd vähenenud töövõimega inimesed peavad end töötukassas arvele võtma, ent tööd ei leia. Praegu on töötukassa andmebaasis 30 000 töötut. Samas on aga tööandjatel keeruline leida sobivaid töötajaid, nii et kasvab ka täitmata töökohtade arv. Kõige keerulisem on leida ehitajaid, sest ehitussektor on kasvanud buumieelsele tasemele, aga ka teenindajaid on alaliselt puudu.

Pered hindavad oma rahanduslikku olukorda praegu paremaks kui viimase buumi ajal.

Ehkki brutopalga kasv on aeglustumas, kasvab maksumuudatuste tõttu järsult netopalga kasv. Keskmiselt saab Eesti töötaja järgmisel aastal 116 eurot rohkem kuus kätte, mis kasvatab ka tarbimist.

Globaalsed riskid

Majandust ohustavad aga jätkuvalt mitmed riskid. Üheks riskiks on globaalsed pinged, näiteks Põhja-Korea sõjaline aktiveerumine. USA majandus-kaubanduspoliitika võib kaasa tuua protektsionismi leviku. Kiirelt kasvavas Hiina majanduses võib võlakoormus liiga suureks kasvada, juba on kaasnenud ületootmine. Seetõttu võib oodata Hiina majanduskasvu järk-järgulist aeglustumist.

EL-i vastased meeleolud ja populismi tase on hakanud Euroopas alanema, ent Itaalia on praegu küsimärk, sest tulekul on valimised, kus üks erakondadest tahab euro rahvahääletusele panna. Saksamaad on samuti ootamas valimised, mis võib muuta senist valitsemist, jätkuvalt võib Brexit hakata suuremat mõju avaldama.

Ka SEB tõdeb, et järgmisel paaril aastal kujundab maailmamajanduse käekäiku kombinatsioon dramaatilistest poliitilistest sündmustest ja klassikaline majandustsükli kulg. Teadmatus Euroopa Liidu ja Suurbritannia edasise majanduskoostöö tuleviku osas ning ettearvamatu Trumpi administratsioon suurendavad poliitilist ebakindlust, eriti välispoliitikas. Euroopas vaadatakse lootusrikkalt Prantsusmaa uue presidendi Emmanuel Macroni poole, oodates talt Prantsusmaa põhjalikku reformimist, kuid ka Euroopa integratsiooniprojekti jätkamist.

Kinnisvara hinnad on kasvanud Rootsis ja Norras palkadest kiiremini, iseäranis on kinnisvara kallinenud kiiresti pealinnades - viimase pooleteise aastaga Stockholmis ja Oslos 50 protsenti. Hinnakasvu ja turu jahutamiseks on keskpangad kehtestanud Rootsis-Norras rangemaid reegleid, mistõttu peaks hinnakasv pidurduma.

Euroala majanduskasv toetab Eestit

SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul on kõige positiivsem uudis Eesti jaoks euroala majanduse jätkuv tugevnemine. Euroala sisemajanduse kogutoodang suurenes II kvartalis 2,2 protsenti ehk rohkem kui  Suurbritannias ja USA-s. Seejuures on euroala majanduste tõus laiapõhjaline: seis Saksamaa majanduses püsib endiselt tugev, samas kui Lõuna-Euroopa riigid on parandanud oma konkurentsivõimet.

Seetõttu korrigeeris SEB oma prognoosinumbreid pisut ülespoole, oodates euroala majanduskasvuks tänavu 2,1 protsenti, järgmisel aastal 2,2 protsenti ja 2019. aastal kaks protsenti.

Ühendriikide tänavune majanduskasv on jäänud ootustele veidi alla. Selle peamiseks põhjuseks on kesine eratarbimine, samas kui eksport ja põhivarainvesteeringud suurenevad nõrgema dollari ja elavnenud naftatööstuse tõttu hästi. Oodates majanduskasvu tugevnemist aasta teises pooles, prognoosib SEB USA-le tänavu 2,2 protsendilist majanduskasvu, mis kiireneb 2,4 protsendini 2018. aastal ja langeb tagasikahele protsendile 2019. aastal.

Donald Trumpi isik külvab jätkuvat segadust nii USA sise- kui välispoliitikas. Suurt sisepoliitilist konflikti tõotab vajadus tõsta föderaalvõlale seatud ülempiiri sel sügisel. Seetõttu kujuneb loodetust tagasihoidlikumaks ka Trumpi lubatud leebe eelarvepoliitika. Trumpi ettearvamatu välispoliitika jääb majandusuudiseid mõjutama ka lähiaastail, kuid seni on selle mõju reaalmajandusele olnud vähene.

Pärast kolm aastat väldanud majanduskasvu aeglustumist arenevatel turgudel peaks kasv seal tänavu taas hoogustuma. Kuigi Hiina majanduskasv jätkab kõrgema arengutaseme tõttu aeglustumist, kujuneb sellest äärmiselt kontrollitud ja pikaldane protsess ning majanduskasv jääb üle kuue protsendi terve prognoosiperioodi jooksul.

Olulisi maksusüsteemi reforme ellu viinud Indias peaks majanduskasv seevastu hoogustuma ja jõudma 2019. aastaks 7,6 protsendisele tasemele. Hiina ja India kasvutempo jääb püüdmatult kaugele Brasiilia ja Venemaa jaoks, kelle majandused käesoleval aastal küll taas kasvule pöörduvad, kuid kes peavad terve prognoosiperioodi vältel leppima ligi kahe protsendiga piirduva majanduskasvuga.