Erametsaliidu kinnitusel ilmast tingitud kriis veel päris lõppenud pole ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Metsaliidud kuulutasid 11. jaanuaril välja eriolukorra, sest plusskraadide tõttu oli maapind pehme ning puitu polnud võimalik metsadest välja vedada. Kuigi eelmise nädala lõpus saabunud pakane on toonud metsameestele leevandust ja tööd on saanud uuesti alata, ei saa Eesti Erametsaliidu juhi sõnul kriisi päris lõppenuks veel pidada.

Pakast on ammu oodatud, sest juba mitu kuud polnud võimalik korralikult metsa teha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu see külm tuli veel ilma lumeta, mis ongi tähtis. Meie rusikareegel on see, et oleks kümme kraadi kümme päeva ilma lumeta, siis on tingimused ideaalsed," ütles Eesti Erametsaliidu ja Läänemaa Metsaühistu juht Mikk Link.

"Kümmet kraadi ei tulnud, natuke tuli ka paiguti lund, aga siiski on saanud külmuda eelkõige just metsateed, vallateed, et saaks autodega vedada puitu. Ka metsa all on niimoodi, et kui sa juba korra sõidad raja sisse, siis see rada hakkab kohe külmuma," lisas ta.

Link ütles, et seisaku tõttu tegemata jäänud puidukoguseid tasa teha on raske ja see võtab aega. Teatav puidudefitsiit võib turul olla kuni järgmise aastani.

Metsameestel on praegu kibekiired ajad ja töö käib varahommikust õhtuni.

"Olud on ikka tunduvalt paremad nüüd, ikka masinad püsivad maa peal, aga see külm peab ikka jätkuma," ütles metsa ülestöötaja Priit Undo.

Link ütles, et kuna külmaperiood on alles alanud, on praegu veel vara öelda, et ilmast põhjustatud kriis läbi oleks.

"See kriis oli tingitud sademeterohkusest ja metsad on endiselt vett täis. On toimumas külmumisprotsess, mis kindlasti praegu aitab metsatööde tegemisele kaasa, aga kui nüüd ilm peaks minema uuesti soojaks ja temperatuur plusskraadidele, siis me võime öelda, et kriis on tagasi," tõdes Link.

Ta lisas, et paar päeva plusskraade ei tee hullu, kuid kokkuvõttes on vaja, et miinuskraadid püsiks märtsini.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: