Metsaliidud kuulutasid metsades välja eriolukorra ({{commentsTotal}})

{{1515649020000 | amCalendar}}

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit kuulutasid Eesti metsades välja eriolukorra, sest vesistest metsadest pole võimalik puitu välja vedada, ning soovivad, et lepingupartnerid ei karistaks neid võimalike tarneraskuste tõttu sanktsioonidega.

Suur sademete hulk põhjustab metsades üleujutusi ning enamikus kohtades on pinnas muutunud mittekandvaks ning suur osa metsateedest on läbimatud. Sellest tulenevalt on metsatööde tegemine osutunud probleemseks ja kohati võimatuks, vahendasid ERR-i teleuudised ja "Aktuaalne kaamera".

Erametsaliidu hinnangul on kõige raskemas seisus haket tootvad ettevõtted, kellel tekib raskusi toodangu tarnimisega koostoomisjaamadele.

Eesti ühe suurema hakkepuidu tootja Raja KT hinnangul oli eelmine poolaasta viimase 20 aasta kõige sademeterohkem. Ettevõte peatas juba paari kuu eest eksporditarned, et saaks täita kohustused kodumaiste partnerite ees.

"Kuna sektoris ilmastikuprobleem on olnud pool aastat, siis hakkab see juba niipidi meile jälge jätma, et ka ei lõigata ette ehk mõju ei ole meile ainult sellel talvel, kevadel, vaid see mõjutab ka juba järgmist kalendriaastat. Aga ma arvan, et kõige tugevamalt annab see ikkagi tunda märtsis-aprillis, kui lõppeb otsa raalselt see materjal, mida enam kätte ei saa ja mida ei ole ka ette varutud," selgitas Raja KT juhatuse liige Janar Eelmaa.

Metsandussektor ei eelda finantsilist tuge, küll aga riigipoolset kinnitust tekkinud eriolukorrale. Erametsaliidu juhatuse esimehe Mikk Lingi sõnul loodetakse lepingupartnerite, ettevõtete ja ametkondade mõistvale suhtumisele ja valmisolekule rakendada leevendusmehhanisme, et sektorit tabanud rasket olukorda mitte võimendada.

"Kui ka rasketehnika, metsatehnika liisijad on hädas maksetega, siis tulla natuke vastu ehk mis on erinevad meetmed, et kohe mitte masinad ära korjata või siis sanktsioneerida. Samamoodi ka metsa-puidu turul tarnete osas, me kindlasti ei ütle, et me metsa enam ei tee ja lepinguid ei täida," rääkis erametsaliidu juht Mikk Link.

Eesti suurimast eraküttefirmast Utilitas kinnitati "Aktuaalsele kaamerale", et Utilitasel on sõlmitud tarnijatega pikajalised lepingud, mistõttu eriolukord neile probleeme ei tekita. Ka Eesti Energiale kuuluval Enefit Greenil esialgu hakkepuidu tarneraskusi pole.

SEB juhatuse liige Artjom Sokolov ütles, et pangad suhtuvad raskustesse sattunud klientidesse mõistvalt.

"Pangasuhe kliendiga ei ole ju kolmekuune, vaid palju pikem. Saame vastu tulla, vajadusel pakkuda maksepuhkust. Vaatame peale, milles nende teema on ja kindlasti me ei hakka kraane kinni keerama juba sellepärast, et on hetkel märg mets," kinnitas SEB juhatuse liige Artjom Sokolov.

Ta ütles, et praegu pole üksi metsandusettevõtja panga poole abi saamiseks pöördunud.

Valitsus eriolukorra väljakuulutamist vajalikuks ei pea, ehkki möönab, et Eesti metsades on tõepoolest eriline olukord.

"Kui me räägime Eesti seaduste mõistes eriolukorrast, siis see tähendab, et mõned elutähtsad teenused on häiritud ja siis valitsus võtab vastu otsuse kuulutada välja eriolukord. Kas me ei saa siis toitu kätte, peavarjuga on probleeme - sedalaadi tõsised mures. Täna me ei saa öelda, et kui ei saa metsa üles töötada, siis elutähtis teenus oleks kellelgi häiritud," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler "Aktuaalsele kaamerale".

Postimees kirjutab, et küttefirmad näevad selle ühisavalduse taga aga katset varem kokku lepitud puidutarnete eest senisest tublisti suuremat hinda nõuda ega näe mingisugust võimalust raskustes partneritele vastu tulla.

RMK metsatöid ei katkesta

Ka riigimetsas annavad erakordsed ilmastikutingimused tunda, kuid 640 000 hektaril laiuvas riigimetsas on siiski võimalik leida lanke, kuhu saab tehnikaga minna.

"Me praegu oleme leidnud võimalusi töid jätkata, kuna metsandussektor on maal väga suur tööandja ja RMK oma raiemahtudega on väga suur tööandja. Suhteliselt lihtne on teha otsus, et me ei saa hakkama, peatame oma raietegevuse, aga see toob nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke tagasilööke," rääkis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) liige Tavo Uuetalu.

Kui paljud kiikavad esimese asjana hommikul telefoni näppides Facebooki, siis Uuetalu vaatab pikaajalist ilmaprognoosi ja praegu on lootust, et mõne päeva saab korralikult tööd teha.

Soojad talved on RMK jaoks üks suuremaid äririske ja selle maandamiseks on riigiettevõte seitsme aasta jooksul investeerinud metsateedesse 120 miljonit eurot.

Metsatehnika ja puiduveoga läbimatuks muudetud teed on suur probleem, möödunud sügisel ja sel talvel seda enam.

"Seda ongi raske garanteerida, et ei kahjusta, aga me oleme arvestanud täiendava kuluga. Kui me midagi ära lõhume, siis me peame selle korda tegema," kinnitas Uuetalu.

ETV saade "Ringvaade" käis olukorda vaatamas raiesmikul, kus metsatöömasinad praegu tööd teha ei saa:

 

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael, Toomas Pott, Marju Kaasik



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: