Soe sügistalv võib pärssida majanduskasvu
Viimased kaks kuud on Eestis keskmine õhutemperatuur olnud tublisti normist kõrgem, mis võib oma jälje jätta ka majandussektoreis, mille tulemused sellest sõltuvad.
Ilmateenistuse andmeil oli detsember Eestis 3,3 kraadi ja november 1,9 kraadi normist soojem. Majandusministeeriumi analüütikud hindasid ERR-i palvel selle potentsiaalset pärssivat mõju.
Näiteks energiasektori toodang langes oktoobris 7,5% ja novembris 9,5%. Eeldades, et detsembris langus jätkus samas tempos ning lisandväärtus vähenes proportsionaalselt, siis võib väga laialt ja lihtsustatult võttes arvata, et soe neljas kvartal võib kärpida sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu 0,1 protsendi võrra.
Eesti Energiast öeldi ERR-ile, et soe ilm talvel mõjutab elektrienergia hindasid ja seda tarbijate jaoks soodsas suunas. Ilmastiku iseloomu tõttu on elektrinõudlus madalam ja kallimate tootmiskuludega elektritootmisüksused turule ei pääse, mis hoiab elektrihinda surve all.
"Samuti on meie turgudel reeglina sooja ilmaga sademetest ja mägedest sulanud vee juurdevool suurem, mis võimaldab hüdrotootjatel pakkuda suuremas koguses odavat elektrit," märkis energiafirma.
Hinnariski maandamiseks teevad elektritootjad riskimaandamise tehinguid tuletisinstrumentidega, mis lubab paremini juhtida ja kontrollida rahavoogusid elektrimüügist ning kaitsta negatiivsete hinnastsenaariumite eest turul.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on Eesti Energia jaoks positiivse mõjuga taastunud nafta maailmaturuhind.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Irina Bõtškova märkis, et energeetikasektori lisandväärtuse reaalkasv osutus juba kolmandas kvartalis negatiivseks, pidurdades SKP reaalkasvu 0,2 protsendipunkti võrra.
Analüütiku sõnul võib ka neljandas kvartalis oodata energeetikasektori lisandväärtuse vähenemist ning selle negatiivne panus majanduskasvu võib jääda 0,1–0,2 protsendipunkti vahemikku. Energeetikasektori lisandväärtuse osatähtsus SKPs on suurusjärgus 2,6 protsenti.
Majandusministeeriumi analüütikud tõid esile veel, et SKP-le mõjub negatiivselt odavamate kommunaalkulude tõttu vähenenud sisetarbimine. Aga seda on juba raskem hinnata, kuna osa tarbijaid võisid kätte jäänud raha siiski kaubanduses ära kulutada ning seetõttu võis jääda mõju SKP-le neutraalseks.
Viimastel päevadel on tervalt tõstatunud ka Eesti metsandussektori käekäik seoses erakordselt suure sademete hulgaga.
Tänastes märgades oludes, kus maapind pole külmunud, ei ole metsatööde tegemine praktiliselt võimalik. Eesti metsa- ja puidutööstus moodustab ligi viis protsenti Eesti SKP-st.
Samal ajal tuleb silmas pidada, et ega kõik sektorid ei kaota soojast ilmast. Kasvuhoonetes köögivilja kasvatajad jms sektoris, kus küttekulu on oluline, on kindlasti võitnud.
Ilmselt ka ehitussektor on saanud lihtsamalt toimetada. Seega, kui metsad nädala lõpuks ikkagi ära külmuvad nagu ilmateade lubab, siis võimalik, et kogumõju SKP-le ei ole siiski märgatav.
Soojast ilmast suurim võitja peaks analüütikute hinnangul olema veondus ja laondus ning ehitus.
Toimetaja: Priit Luts