Soe sügistalv võib pärssida majanduskasvu ({{commentsTotal}})

{{1515671340000 | amCalendar}}
Auvere elektrijaam.
Auvere elektrijaam. Autor/allikas: Eesti Energia

Viimased kaks kuud on Eestis keskmine õhutemperatuur olnud tublisti normist kõrgem, mis võib oma jälje jätta ka majandussektoreis, mille tulemused sellest sõltuvad.

Ilmateenistuse andmeil oli detsember Eestis 3,3 kraadi ja november 1,9 kraadi normist soojem. Majandusministeeriumi analüütikud hindasid ERR-i palvel selle potentsiaalset pärssivat mõju.

Näiteks energiasektori toodang langes oktoobris 7,5% ja novembris 9,5%. Eeldades, et detsembris langus jätkus samas tempos ning lisandväärtus vähenes proportsionaalselt, siis võib väga laialt ja lihtsustatult võttes arvata, et soe neljas kvartal võib kärpida sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu 0,1 protsendi võrra.

Eesti Energiast öeldi ERR-ile, et soe ilm talvel mõjutab elektrienergia hindasid ja seda tarbijate jaoks soodsas suunas. Ilmastiku iseloomu tõttu on elektrinõudlus madalam ja kallimate tootmiskuludega elektritootmisüksused turule ei pääse, mis hoiab elektrihinda surve all.

"Samuti on meie turgudel reeglina sooja ilmaga sademetest ja mägedest sulanud vee juurdevool suurem, mis võimaldab hüdrotootjatel pakkuda suuremas koguses odavat elektrit," märkis energiafirma.

Hinnariski maandamiseks teevad elektritootjad riskimaandamise tehinguid tuletisinstrumentidega, mis lubab paremini juhtida ja kontrollida rahavoogusid elektrimüügist ning kaitsta negatiivsete hinnastsenaariumite eest turul.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on Eesti Energia jaoks positiivse mõjuga taastunud nafta maailmaturuhind.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Irina Bõtškova märkis, et energeetikasektori lisandväärtuse reaalkasv osutus juba kolmandas kvartalis negatiivseks, pidurdades SKP reaalkasvu 0,2 protsendipunkti võrra.

Analüütiku sõnul võib ka neljandas kvartalis oodata energeetikasektori lisandväärtuse vähenemist ning selle negatiivne panus majanduskasvu võib jääda 0,1–0,2 protsendipunkti vahemikku. Energeetikasektori lisandväärtuse osatähtsus SKPs on suurusjärgus 2,6 protsenti.

Majandusministeeriumi analüütikud tõid esile veel, et SKP-le mõjub negatiivselt odavamate kommunaalkulude tõttu vähenenud sisetarbimine. Aga seda on juba raskem hinnata, kuna osa tarbijaid võisid kätte jäänud raha siiski kaubanduses ära kulutada ning seetõttu võis jääda mõju SKP-le neutraalseks.

Viimastel päevadel on tervalt tõstatunud ka Eesti metsandussektori käekäik seoses erakordselt suure sademete hulgaga.

Tänastes märgades oludes, kus maapind pole külmunud, ei ole metsatööde tegemine praktiliselt võimalik. Eesti metsa- ja puidutööstus moodustab ligi viis protsenti Eesti SKP-st.

Samal ajal tuleb silmas pidada, et ega kõik sektorid ei kaota soojast ilmast. Kasvuhoonetes köögivilja kasvatajad jms sektoris, kus küttekulu on oluline, on kindlasti võitnud.

Ilmselt ka ehitussektor on saanud lihtsamalt toimetada. Seega, kui metsad nädala lõpuks ikkagi ära külmuvad nagu ilmateade lubab, siis võimalik, et kogumõju SKP-le ei ole siiski märgatav.

Soojast ilmast suurim võitja peaks analüütikute hinnangul olema veondus ja laondus ning ehitus.

Toimetaja: Priit Luts



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: