Pank: majanduskasv on muutunud laiapõhjaliseks, enim panustab ehitus
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina rääkis panga majandusprognoosi tutvustusel, et majanduskasv on muutunud laiapõhjaliseks ning kõige tugevam panustaja on ehitus, millest tuli ligi viiendik kogu mullusest kasvust.
Swedbank tõstis Eesti selle aasta majanduskasvu prognoosi 3,9 protsendile. Võrreldes novembriga tõusis kasvuprognoos 0,4 protsendi võrra. Kui möödunud aastal kiirenes majanduskasv 4,4 protsendini, siis järgmiseks aastaks ootab pank 3-protsendilist kasvu.
Mertsina rääkis, et kui veel 2016. aastal panustasid kasvu üksikud tegevusalad, siis möödunud aastal oli tugevaid panustajaid tegevusalades palju rohkem.
"Peaaegu 20 protsenti eelmise aasta esimese kolme kvartali majanduskasvust tuli ehitusest. Selle taga olid väga tugevad valitsemissektori investeeringud ja nende taga oli oluliselt tugevam Euroopa struktuurivahendite kasutusele võtmine," selgitas ta ja lisas, et sel aastal peaks valitsussektori investeeringute kasv jätkuma.
"Ekspordi juures on huvitav, et tegelikult suurem osa Eesti majanduskasvust tuleb siseturule orienteeritud tegevusaladest. Oleme harjunud mõtlema, et Eesti majandust mõjutab eksport väga palju ja nii see ka on, aga kui vaadata tegevusalasid, siis nende hulgas on väga palju neid, mis tõepoolest müüvad oma teenuseid ja kaupu ka välisturgudele, aga kodumaisest majanduse aktiivsusest tulenev majanduskasv on väga tugeva mõjuga," tõdes Mertsina.
Töötleva tööstuse osakaal käibest on viimase paari aastaga vähenenud, mille põhjus on osaliselt elektroonikatööstuse vähenenud mõju. Tugevalt on langenud mobiilsideseadmete eksport, aga see pole Mertsina sõnul ainuke põhjus. Töötlev tööstus saab üha rohkem oma käibest ka Eesti siseturult.
Kuigi välisnõudlus tõusis mullu järsult, siis ekspordi üldpilt läks viletsamaks ja selle taga oligi mobiilsideseadmete ekspordi langus.
Palgakasv ei ületa enam tootlikkuse kasvu, kuid tööjõukulud on väga suured. Kui 2013.-2016. aastal ületas palgakasv tootlikkuse kasvu, mis mõjus ettevõttesektori kasumlikkusele negatiivselt ja halvendas konkurentsivõimet välisturgudel, siis nüüd on tööjõukulude tõus stabiliseerunud. Samas on allapoole liikunud kasumlikkus ehk selle osakaal käibes.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik tõi välja, et hinnatõus peaks tänavu olema veidi aeglasem kui eelmisel aastal. Selle taga on välismaiste hinnasurvete leevenemine.
"Eeldame, et sel aastal tööpuudus natuke tõuseb ja selle taga on töövõimereform. Aga tööjõupuudus on ka endiselt probleem, suurim on see ehitussektoris," tõdes Elmik.
Samuti on tööjõupuudus suurenenud teeninduses ja tööstuses, jõudes umbes samale tasemele kui aastal 2006 ehk eelmise majandusbuumi ajal.
Negatiivsete riskidena tõi Elmik välja protektsionismi ja geopoliitilised pinged Korea poolsaarel, Lähis-Idas ja mujal.
Lisaks võivad finantsturge mõjutada valimised Itaalias, mis toimuvad märtsi algul. Reitingute järgi tundub, et enamust ükski erakond ei saa ehk praegune poliitiliselt keeruline olukord jätkub ja pikaajaliseks riskiks on populismi levik, lausus vanemökonomist.
Toimetaja: Karin Koppel