Euroopa Komisjon tõstis veidi Eesti tänavust kasvuprognoosi
Euroopa Komisjon tõstis Eesti käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi 3,3 protsendini 3,2 protsendilt, jättes 2019. aasta prognoosi 2,8 protsendi juures muutmata.
Komisjon märkis, et Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv oli 2017. aastal erakordselt kõrge ja hinnanguliselt oli see 4,3 protsenti. Kasv oli üldiselt laiapõhine, kuid osaliselt toetasid seda ka ühekordsed faktorid, sealhulgas Euroopa Liidu investeeringute kasv ja elavnemine energiasektoris, mida tingisid kõrgemad ülemaailmsed energiahinnad.
Nende ühekordsete mõjude kadumisel peaks SKP kasv tänavu ja tuleval aastal aeglustuma, jäädes endiselt tugevaks kuivõrd nii väliskeskkond kui siseriiklik nõudlus püsivad soodsad. 2018. aastal peaks eratarbimist tõstma ka märkimisväärne üksikisiku tulumaksu langetamine, mis oli suunatud madala- ja keskmise sissetulekuga töötajatele. Selle mõju peaks osaliselt tasakaalustama aga aktsiisitõus, leidis Komisjon.
Laiapõhine ekspordikasv peaks jätkuma, samas kui importi toetab tugev nõudlus.
Pärast kolme aastat võrdlemisi aeglast inflatsiooni, kiirenes see mullu 3,7 protsendini, tulenevalt ülemaailmsest toidu- ja energiahindade kasvust ja ka aktsiisitõusust. 2018. aastal peaks inflatsioon aeglustuma 3,1 protsendile ja 2019. aastal 2,6 protsendile, kuivõrd hinnad peaksid ülemaailmselt stabiliseeruma.
Euroopa Komisjon tõstis euroala 2018. ja 2019. aasta kasvuprognoosi
Euroopa Komisjon tõstis euroala majanduse kasvuprognoosi 2018. aastaks 2,3 protsendini, sügisel prognoositud 2,1 protsendilt; 2019. aasta kasvuprognoos tõsteti 1,9 protsendilt 2 protsendini.
Nii euroala kui Euroopa Liidu riikide majandus kasvas 2017. aastal hinnanguliselt 2,4 protsenti, mis oli viimase aastakümne kiireim kasv
Komisjoni teatel põhineb prognoosi tõstmine üleilmse majandustegevuse ja kaubanduse prognoositust suuremal elavnemisel ja tugevamal tsüklilisel mõjul Euroopas, kus tööturud jätkuvalt elavnevad ja majandususaldus on eriti tugev.
Komisjon lisas, et 2019. aasta prognoosid tuginevad eeldusel, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib praegune olukord.
"Riskid majanduskasvu prognoosile on üldiselt tasakaalus. Kõrgel tasemel majandususaldus osutab võimalusele, et lühemas perspektiivis võib majanduskasv prognoose ületada. Keskpikas perspektiivis võib kogu maailmas kõrgeid varade hindu mõjutada riskide ja alusnäitajate ümberhindamine," teatas Komisjon.
Püsivate langusriskidena toodi välja Brexiti läbirääkimiste tulemuste ebakindluse, geopoliitilised pinged ning kapseldumist ja protektsionismi soodustava poliitika levimise.
Baasinflatsioon, milles ei võeta arvesse energia ja töötlemata toidu hindu, jääb Komisjoni hinnangul tõenäoliselt tagasihoidlikuks, kuna tööturg ei taastu piisavalt kiiresti ja palgasurve püsib stabiilsena. Koguinflatsioon peegeldab jätkuvalt energiahindade märkimisväärset mõju, mistõttu prognoositakse selle mõõdukat kiirenemist.
Euroala inflatsioon küündis 2017. aastal 1,5 protsendini. Prognoositakse, et 2018. aastal jääb see 1,5 protsendi tasemele ja suureneb 2019. aastal 1,6 protsendini.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS