Reinsalu umbusaldamise poolt hääletas 46 saadikut. Vastu ei hääletanud keegi. Et umbusaldus läbi läinuks, pidanuks selle poolt olema 51 riigikogu liiget.

47 allkirjaga umbusadlusavalduse üle andnud Reformierakonna fraktsioonist ei olnud hääletuse ajal kohal Anne Sullingut ja Deniss Boroditšit.

Skandaal Reinsalu ümber sai alguse sellest, et eelmisel nädalal presidendile saadetud 104 inimese kirjas öeldakse, et poolteist aastat tagasi sai Tiit Ojasoo ja tema vägivallaohvri juhtum kõigest juriidilise lahenduse.

Ojasoole anti uus võimalus, kuid allakirjutanute silmis on sümboolse aktina kahetsusväärne, et talle usaldati EV100 aktuse peoprogrammi lavastamine.

Selline mõtteavaldus lõi inimesed kahte leeri - need, kes toetasid allakirjutanuid, ja need, kes leidsid, et aeg on edasi läinud ja mees oma vitsad saanud.

Eesti Päevalehele saadetud arvamusloos rõhutas Reinsalu, et president Kaljulaidile saadetud 104 allkirjaga avaliku kirja koostajad naeruvääristavad tegelikku lähisuhtevägivalda.

Reinsalu tõi kujundi Ken Kesey raamatust "Lendas üle käopesa", kus McMurphy'il saab õde Ratchedi juhendamisel toimuvast alandamisest villand ja ta käratab, et kanakarja kambakas ära lõpetataks.

"Just see tunne oli mul hommikul, kui lugesin massiüleskutset, et Ojasoo ei tohi aastapäevaetendust lavastada. Ma ei tunne Ojasood. Küllap pole ta inimesena mingi kullatükk. Kui minult tema lepitusmenetluse juhtumi kohta omal ajal arvamust avaldasin, siis mõistsin ma naistevastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust. Sest avalik meelepaha võttis nõiapõletamise kollektiivse transi mõõtmed," kirjutas Reinsalu 16. jaanuaril.

Umbusaldusavalduse eel tegi Reinsalu uue avalduse, kus kinnitas, et ta eksis, ning palus veel kord vabandust.

"Ma eksisin, kasutades halastuse teemast kõneledes alandavat tooni hulga heausksete inimeste suhtes, kelle eesmärk vägivallaga võidelda oli igati siiras. Vabandan ja kinnitan, et see juhtum on olnud mulle kõva õppetund. Mu ebaõnnestunud sõnastus jättis ka paljudele mulje, otsekui ma ei peaks lähisuhtevägivallaga võitlemist oluliseks. Kinnitan, et see pole nii," teatas Reinsalu.

"Võitluses lähisuhtevägivalla või muude vägivalla vormidega seisan ma ühel pool mõttelist piirjoont kõigi inimestega, kes on selle üle oma muret avaldanud," rõhutas ta.

 

 

Seletuskiri riigikogu otsuse umbusaldus justiitsminister Urmas Reinsalule eelnõu juurde:
 
Avaldame umbusaldust justiitsminister Urmas Reinsalule.

Meie algatuse vahetu põhjus on seisukohavõtt "mõistsin naiste vastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust".

Justiitsminister vastutab vägivalla vähendamise eest ja ei saa kahetseda, et on sõna võtnud vägivalla vastu. Ta ei saa ka olla ühiskonnale ja paljudele isiklikult nii valusal teemal halvustav avalike sõnavõttude suhtes. Ja ta ei saa avaliku pahameele peale arvata, et kellelegi haiget ei teinud. Vägivalla vastase võitluses on sõna tähtis relv ja justiitsministri sõna on erilise kaaluga sest, et kujundab ka õiguspoliitikat.

Kriitika nii opositsiooni, koalitsiooni kui avalikkuse poolt peaks Eesti poliitiline kultuuri juures tähendama vabatahtlikku tagasiastumist. Kuna seda ei juhtunud, peame vajalikuks väljendada oma umbusku Urmas Reinsalu suhtes konkreetsest juhtumist laiemalt ja see puudutab ka tema pikemaajalist tegevust. Me otsustasime jätta selle arutada riigikogu täiskogule, kuna nagu koalitsioonis, ei lange ka umbusaldajate seas hinnangud igale poliitilistele valikule, sealhulgas Urmas Reinsalu omadele, täiesti kokku. Kuid me oleme ühel meelel, et selguse ja korra loomise asemel on ta segaduse tekitaja ning ei põrku tagasi ka Eesti õigusliku järjepidevuse murendamisest.