Rail Balticu jaoks vajalikud omavalitsused ootavad riigilt teeremonti ({{commentsTotal}})

{{1516953120000 | amCalendar}}

Omavalitsused, kust Rail Balticu tarbeks maavarasid kaevandatakse, ootavad, et nende teed enne liikluskoormuse tõusu korda tehtaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab aidata, kuid mis mahus või milliste vahenditega, pole veel teada.

Läinud suvel saatis majandus- ja taristuminister Kadri Simson Rail Balticu trassi äärde jäävatele omavalitsustele kirja, milles ütles, et maavarade kaevandamisest tulev mõju kohalikele inimestele peab olema minimaalne ning kohalik teedevõrk ei tohi suureneva liikluskoormuse tõttu kannatada.

Kokku sai ministeerium tagasisidet umbes 20 teelõigu kohta, millest suurem osa vajaks omavalitsuste hinnangul mustkatet. Kuna Kohila vald on nende omavalitsuste seas, kus kaevandusloa taotlusi alles menetletakse, kirjutasid nemad, et mustkatet oleks tarvis kõigile teedele, kus liikluskoormus tõuseb.

Kohila abivallavanema Argo Luige sõnul on omal ajal kruusateed tehtud selliselt, et on muldalus teel ja sinna on lihtsalt kruusa peale veetud, mistõttu need rasketehnikat ei kannata. „Kindlasti ei ole see normaalne, et ka selline suurem vedamine põhjustaks rohkelt tolmu ja häriks. Nii et siis oleks vajalik see mustkatte alla viia. Ja seetõttu vajaks see investeeringuid,” rääkis Luik.

Häädemeeste vald oli konkreetsem ja tõi välja kuus teelõiku. Suuremale osale oleks tarvis mustkatet, aga kohalike RMK-le kuuluvate teede kohta ütles vald, et need vajaks raudtee-ehituse ajaks eraldi teehoiukava. Märjamaa vald ühtegi konkreetset näidet välja ei toonud, kuid luges üles viis karjääri ja lisas, et neid puudutavad kruusateed vajavad tolmuvaba katet. Niisiis olenevalt sellest, kust ja kuidas päriselt kaevandama hakatakse, võivad omavalitsuste soovid veel kasvada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel ütleb, et praegu on ministeeriumi jõud läinud sellele, et panna paika raudteeks vajaliku materjali kvaliteedinormid.

„Järgmise etapina proovime leida neid vahendeid, et kas me suudame teedevõrku parandada või mitte. Kuigi oli siin üheksamiljonilise kohalike teede fondi taotlusvoor, aga see oli üle Eesti. See, mis konkreetselt Rail Balticu trassi osa puudutab, see on praegu veel lahtine,” ütles Moppe.

Ehk praegu pole veel teada, missugustes omavalitsustes ministeerium teid korrastada aitab ega ka see, kust teeehituseks raha leida. Küll aga on ministeerium varemgi öelnud, et raudtee-ehituseks vajalike maavarade leidmiseks on tarvis omavalitsuste heasoovlikkust. Täpsemalt seda, et omavalitsused kaevanduslubade menetlusi takistama ei hakkaks.

„Kuna uued volikogud on, on uued piirid, on kindlasti volikogudel oma arusaamad ja oma eritahtmised, siis meil on kavas lähikuudel ette võtta uus läbirääkimiste või läbikäimise ring, et vaadata uutele inimestele otsa ja vaadata uuesti otsa neile kaevanduslubade menetlustele,” lisas Moppel.

Muidugi on ka võimalus, et teed teevad korda need, kes teedel sõitma tahavad hakata, ehk kaevandusloa saanud ettevõtted.

„Meie eelistus oleks loomulikult see, kui kaevandaja, kes on ise huvitatud majandustegevusest, hoolitseks ka selle eest, et teed korras oleks. Küsimus on nüüd selles, et kui suures mahus suudetakse ettevõtja ja KOVi vahel kokku leppida ja mis siis meie poolt tuleks veel juurde panna. Jah, see tahe on olemas, aga nüüd tuleb iga juhtumit eraldi vaadata,” oli ministeeriumi nõuniku sõnum.

Ehk kui läinud sügisel näis veel, et Rail Balticu juurde jäävad omavalitsused saavad endale lisakasuna hulga korras teid, siis päris nii kenasti ei pruugi minna. Samas sõltubki see lisaks riigile ka sellest, kuidas omavalitsused kaevandajatega kokkuleppele saavad. Näiteks Kohila vallas ongi üks kaevandaja vallale teed ehitanud.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: