Aab selgitas, et kehtestatud on kõik kolm valitsuse algatatud maakonnaplaneeringut, millega kavandatakse Rail Balticu raudteeliini.

Ministeeriumi kinnitusel kaasati planeeringuprotsessi kõik kohalikud omavalitsused ja inimesed, kelle kinnistuid trassikoridor puudutas. Samuti kuulati ministeeriumi teatel protsessi käigus ära kõik esitatud arvamused, sealhulgas erinevate vabaühenduste omad, ning võimalusel neid arvestati.

Kokku toimus maakonnaplaneeringute koostamise ajal kolmes maakonnas 86 avalikku arutelu, millest võttis osa 4214 osalejat.

Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele. Raudteemaa ulatus ja Eesti Vabariigile omandatava maa täpne vajadus määratakse ehitusprojektiga.

Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi ning senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda.

Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti riigi Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega, olles TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere-Läänemere transpordikoridori osa.

1435 mm rööpmelaiusega kaherajaline elektrifitseeritud raudtee on kavandatud marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Leedu/Poola piir.