Ehitussektori haritud tööjõu puudus võib viia hinnatõusuni ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kutsekoja koostatud uuringust nähtub, et lähiaastatel tekib ehitussektoris puudus umbes kolmandikust inseneriharidusega töötajast, kuivõrd ülikoolid valmistavad neid ette vähem, kui turg vajab: reaalkallakuga noored eelistavad inseneriõppele pigem IT-d. Ent töökäte puudus ei piirdu üksnes kõrgharitud spetsialistidega ning nappus töötajatest on juba pikaajaline.

Kui Reparo Ehitus ettevõttesse objektijuhti otsima hakkas, saadeti neile 40 CV-d, ent lähemal uurimisel selgus, et tööintervjuule kõlbas huvilistest kutsuda vaid kaks-kolm, kes olid ka kvalifitseeritud.

"Soovime kogemusega ehituse objektijuhti, siis on näiteks kandideerinud ka kondiiter, kes arvab, et võib ehitusturul ka õnne proovida. On näiteks sellised õnneotsijad, aga siis, kui CV-sid õpetatakse koostama, siis ju räägitaksegi alati, et näidake ennast paremast küljest," tõdeb OÜ Reparo Ehitus juhatuse liige Ülo Jaanisoo.

Reparo on peatöövõtja, kes ise palkab peamiselt just haritud spetsialiste. Lihttöölisi nende hingekirjas pole. Häid spetsialiste otsivad nad taga kui tikutulega ning ehitusturul on tavaline, et üks võtab koolipingist inimese tööle ja koolitab välja, teine aga meelitab haritud töötaja mõne aja pärast üle. Ükski hea spetsialist jõude ei istu.

Jaanisoo hinnangul on ehitussektoris käimas buum ja masu korraga.

"Buum sellepärast, kui vaadata, alltöövõtu ja materjali hindu ja eriti tarnetähtaegu, siis see meenutab mulle juba buumi. Kui aga vaadata seda, kuidas ehitusfirmad omavahel võitlevad, et uusi objekte saada, siis see meenutab mulle masu," tõdeb Jaanisoo.

Samas on tööjõuturu olukord keeruline olnud juba pikalt. Kui aga juba kolmandik insenere ja teisi kõrgharitud spetsialiste edaspidi puudu jääb, tekib täiendav surve palkadele, mis omakorda hakkab lõpuks kergitama kinnisvaraarenduste hindu.

"Kinnisvaraarendus on väga kulupõhine ja ehitusmaksumus on sellest kulust väga suur osa," tõdeb kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige, analüütik Tõnu Toompark.

"Optimistid ütlevad, et ehitushinnad on aastatagusest kuskil viis kuni kümme protsenti kallimad ja pessimistid on arvamusel, et hinnatõus on kuskil 15-20 protsenti. Pigem pessimistlikust vaatevinklist võiks vaadata ka seda, et kui kvalifitseeritud tööjõudu ei ole, siis mis juhtub selle ehituse kvaliteediga. Üks asi on siis see ehitusteenuse hind, teine asi on leida ikkagi need inimesed, kes päriselt selle töö ära ka teevad. Hind ja üldse kättesaadavus," resümeerib Toompark.

Nii mõnigi praegune plaan võib selle tulemusel vaid paberile jäädagi - spetsialiste, kes selle valmis ehitaks, pole võtta ning piisavalt maksujõulisi ostjaid, kes vältimatu hinnatõusu kinni maksaks, pole samuti.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: