Maanteeamet: kaks surmaga lõppenud õnnetust juhtus hooldamata tee tõttu ({{commentsTotal}})

Foto: Rene Kundla/ERR

Maanteeamet tunnistas, et kahe sel aastal traagiliselt lõppenud õnnetuse puhul oli teehooldus puudulik või tegemata.

Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste põhipõhjustena loetleb politsei teeoludele mittevastavat sõidukiirust, valesid sõiduvõtteid ja üleüldist hoolimatust iseenda ja kaasliiklejate suhtes.

Kõiki loetletud tegureid hetkeks kõrvale jättes möönab politsei, et paraku inimene ongi ekslik, kuid selle eksimuse võiks ja peaks taristu talle andeks andma. Ja teed peaksid olema hooldatud.

"Me oleme leidnud, et umbes kõige rohkem kahe hukkunuga õnnetuse juures saab rääkida teehooldaja vastutusest ja tee vastavusest seisundinõuetele. Ülejäänud juhtudel tegelikult teega probleeme ei ole olnud," ütleb maanteeameti peadirektor Priit Sauk.

"Kindlasti ei saa öelda, et tee on olnud hooldamata, veelkord, üldjuhul on teehooldajad oma töid alustanud õigeaegselt, mida meie analüüs näitab, küll on nad vahel igasse punkti jõudmisega hilinenud. Nii näiteks oli see eelmisel kolmapäeval, kui Tartu-Tallinna maanteel kaks õnnetust järjest juhtus, kus, tunnistame küll, teehooldaja käitus valesti," möönab Sauk.

Teehooldaja tegevust kontrollib ta ise

Pärast õnnetusi rääkis maanteeamet nõutavatest haardeteguritest. See paneb küsima, kuidas, kes ja millal seda haardetegurit üldse mõõdab?

"Füüsiliselt maanteeamet kindlasti ei ole 24/7 Eesti teedel ja ei mõõda seal haardetegurit. Ennekõike see vastutus on täna antud teehooldajatele nende lepingutega ehk nad peavad tagama vastava hõõrde meie maanteedel," kommenteeris Sauk.

Niisiis "ise hooldan ja ise kontrollin" olukord. Ilmekas näide teede hooldusest pärineb mullu 13. aprillist, kui tuisu ja lumesaju tõttu olid teeolud Tallinna - Narva maanteel nii hullud, et politsei kaalus inimelude säästmiseks ühe põhimaantee ajutist sulgemist.

"Liiklus ongi kompleksne: inimene, sõiduk ja tee. Me saame rõõmustada selle üle, et sõidukipark on läinud paremaks ja tänu sellele on hukkunuid vähem, põhiline probleem liikluses on ikkagi juhiistme seljatoe ja rooli vahel, kuid päris selge on ka see, et sellistes muutuvates ilmastikuoludes peaks riik rohkem tegema, kuid ta ilmselgelt ei suuda seda teha. Ja selles situatsioonis on meil endil ainult võimalus ennast kaitsta, me oleme üksi lahinguväljal," tõdes liiklusjurist Indrek Sirk, lisades, et tõde ei maksa otsida ka statistikast.

Iga lumesadu toob uue hukkunu

"Me loeme kokku laipu, aga meil eelmine aasta oli erakordselt hea - arstid tegid head tööd. Me täna näeme seda, et inimestel on olnud vähem õnne ja sellest tulenevalt on meil laipu ka rohkem. Me peaksime tegelikult kokku lugema raskelt vigastatuid, mida me täna veel teha ei oska," ütles Sirk.

"Iga kord, kui meil sajab lund, siis liikluses kaotab elu vähemalt üks inimene. Hea liikleja, enne kui sa rooli istud, siis mõtle selle peale, kas sa teed ikka kõik selleks, et sina ei oleks järgmine ohver," pani südamele politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: