"Me ootame edasiminekut ühiselt aktsepteeritava lahenduse saavutamise poole" kohtumisel, ütles Kreeka valitsuse pressiesindaja Dimitris Tzanakopoulos ajakirjanikele Šveitsi mägikuurordis Davosis maailma majandusfoorumi kõrvalt peetava kohtumise kohta.

"Lahendus tuleb leida liitnime alusel, koos geograafilise või ajapõhise definitsiooniga, mis kehtib kõigele ja välistab kellegi nõude teiste rahvaste maale või ajaloole," ütles ta.

Kreeka radikaalid tahavad blokeerida ÜRO vahendatud nimekõnelustel igasuguse leppe, kus põhjanaabril lubatakse oma nimes kasutada sõna Makedoonia.

Kreeka Makedoonia-vastaseid meeleavaldusi juhivad valdavalt konservatiivsed vaimulikud ja paremäärmuslased.

Kahe riigi suhteid on 27 aastat varjutanud Makedoonia nimi, mis Kreeka hinnangul kätkeb territoriaalseid nõudmisi selle samanimelisele põhjaprovintsile.

ÜRO-s ja rahvusvahelistes organisatsioonides kannab Makedoonia nime Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia ehk FYROM. ÜRO Julgeolekunõukogu nõustus Makedoonia liitumisel, et nimi FYROM on ajutine.

Kreeka Makedoonia provintsis asuvad olulised sadamalinnad Thessaloniki ja Kavala. Samuti oli see antiikaja valitseja Aleksander Suure impeeriumi keskus.

Tzanakopoulose sõnul kahjustab lahenduse puudumine nimetülile Kreeka huve ning paremäärmuslikud ja marurahvuslikud rühmitused kasutavad selles küsimuses kreeklaste tundeid ära.

1992. aastal osales üle ühe miljoni kreeklase ehk umbes 10 protsenti elanikkonnast meeleavaldusel loosungi all "Makedoonia on Kreeka", hiljutised arvamusküsitlused näitavad aga, et enamik kreeklasi pooldab ÜRO vahendatud kõnelustel vastastikku aktsepteeritavat lahendust.

Tsipras ütles pühapäeval Kreeka meediale, et riiklikult oleks rumal mitte ära kasutada võimalust tüli lahendada, tunnistades samas, et mõistab põhjakreeklaste "muresid ja tundlikkust".

Makedoonia meedia andmeil on praegu laual viis erinevat nimekuju, mis kõik sisaldavad sõna Makedoonia. Mis tahes leppe peab heaks kiitma Kreeka parlament.