Tõniste rääkis ERR-i raadiouudistele, et aktsiisiootus oli ümmarguselt 1,1 miljardit eurot ja eelarvest täideti 92 protsenti ehk umbes 990 miljonit.

"Seal on mitmeid põhjuseid, millest on pikalt juttu olnud. Kindlasti on siin olnud kiire aktsiisitõus üks põhitegureid, miks eelarve on prognoositust väiksem olnud, ja pole arvestatud piirikaubanduse nii suure mõjuga," tõdes ta.

Aktsiisilaekumine oli oodatust 88 miljonit eurot väiksem, millest 22 protsenti moodustas kütuseaktsiis. Alkoholiaktsiisi ootus täitus 80 protsendi ulatuses.

Peaminister Jüri Ratas on öelnud, et katteallikate leidmise korral võib kaaluda edasise alkoholiaktsiisi tõusu ärajätmist, ning Tõniste kinnitas, et teema tuleb eelarvestrateegia arutelude käigus kevadel tõsiselt päevakorda.

"Kui [aktsiisi] ei laeku, siis tuleb niikuinii see number ümber vaadata, pole mõtet hoida mingit numbrit üleval, tõstes aktsiise ja selle võrra suurendada numbrit eelarves, kui ta ei laeku. Ma usun, et see on kindlasti üks koht, kus me peame tõsiselt mõtlema ja tõenäoliselt on loogiline, et aktsiiside tõus jääb ära," lausus rahandusminister.

Katteallikana nimetas ta kas või oodatust suuremat majanduskasvu, kuid lisas, et eelarvestrateegia arutelude käigus vaadatakse kõik põhjalikult üle ja püütakse leida võimalikud dubleerimiskohad.

"Neid kohti on mitmeid, kust on võimalik kokku hoida, arvestades ministeeriumide prioriteete," sõnas Tõniste.

Alkoholiaktsiisi langetamine ei annaks tema hinnangul otseselt mingit võitu, sest piirikaubandus jääb igal juhul, kuna Lätis on maksud odavamad. Lisaks tuleb Tõniste sõnul arvestada ka tervise aspekti.

"Siin on tõmblemist olnud niigi palju ja arvan, et need otsused peaksid olema läbimõeldud ja sisukad," ütles Tõniste.