Eesti eraisikute kaardimaksete mahud Lätis kasvasid 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga kuude lõikes kuni 150 protsenti.

Veidi väiksemas mahus on kasvanud kaarditehingute arv, see viitab ostude suurenemisele ühe makse kohta.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul on praegu veel vara öelda, kas faas, kus piirikaubandus kiiresti kasvab, on juba läbitud.

"Võimalik, et alkoholiostu kogemus paneb ka teisi kaupu rohkem Lätist ostma, aga senise statistika põhjal pole see siiski nii massiline kui alkoholi puhul,“ märkis ta.

Kui võrrelda kaardimaksete mahu muutust ja Eestis toodetud alkoholi müüki Lätti, siis keskpanga kasutuses oleva statistika põhjal näib, et suurem osa piirikaubanduse kasvust tuleb ikkagi alkoholist, mitte teistest kaupadest.

2017. aasta kolmanda kvartali jaemüügi statistika näitas ökonomisti sõnul samuti, et müügimahu langus on põhiliselt aset leidnud alkoholi ja tubaka tootegruppides. Tööstuskaupade ja toiduainete müügimahud on Eestis kasvanud mõõdukalt.

2017. aastal laekus aktsiisitulu Eesti riigieelarvesse oodatust vähem 8,2 protsenti ehk 88 miljonit eurot. Alkoholiaktsiisi 2017. aasta tasumine oli eelarve ootusest 19,8 protsenti ehk 55 miljonit eurot väiksem.

Kütuseaktsiisi tulu oli 2017. aasta kokkuvõttes eelarves oodatust 3,9 protsenti ehk 22 miljonit eurot väiksem.