Muu hulgas pakkus SA Kalaranna Patarei juhataja Andrus Villem Patarei merekindluse renoveerimiseks välja erinevaid EL-i ja teiste rahastajate võimalusi. Näiteks Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra regionaalse koostöö taotlusvooru, mille maht on 15 miljonit eurot. Ühe projektitaotlusega taotletava toetuse miinimumsumma on miljon eurot.

Seda toetust saavad taotleda vaid mittetulundusorganisatsioonid ning kohalikud omavalitsused. Patarei piirkond on aga Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) hallata. Seepärast näeb Villem lahendusena anda Patarei piirkond mõnele uuele selle tarvis asutatud sihtasutusele või mittetulundusühingule ja siis selle kaudu raha taotleda. Selle eest saaks rahastada korda tegemise planeerimist, ütles Villem.

Riigihalduse minister Jaak Aab sõnas, et on koos RKAS-iga kõiki SA Kalaranna Patarei väljapakutud võimalusi kaalunud, kuid kokkuvõttes ei näe sellistel lahendustel mõtet. “Euroopa Liidu fondidelt pole võimalik raha saada. See on liiga keeruline majandamine,” rääkis Aab, kelle arvates tuleks pigem loota erainvestoritele.

Villem seevastu ütles, et selliseid suurinvestoreid Eestist ei leia: “Ei ole ühtki ärimeest, kes annaks selle Patarei piirkonna tarvis sadu miljoneid eurosid, et oodata, kuidas see võib-olla saja aasta pärast ära tasuma hakkab,” ütles Villem.

Kinnistu renoveerimine üksi läheks Aabi sõnul hinnanguliselt maksma suurusjärgus 70-80 miljonit eurot.

Samas on Patarei arendamiseks esimene samm tehtud. Eesti Mälu Instituut kuulutas välja rahvusvahelise ideekonkursi, leidmaks Patarei vanglasse kavandatud muuseumile arhitektuuri-, ekspositsiooni- ja sisekujunduslahendus. Ideekonkurss on avatud 24. märtsini. Piirkond plaanitakse arendada terviklikult ning peale muuseumide võiksid olla seal ka näiteks avalikud asutused.

Patarei hoonetekompleks on Eesti üks võimsamaid ehitis- ja ajaloomälestisi, millele teemakohase rakenduse leidmine on olnud arutelu all juba ligi 20 aastat.