Ideekonkursile laekus 13 tööd ning 9. aprilli hommikuni on igaühel võimalus kaasa rääkida ja hinnata konkursile laekunud töid veebis aadressil redterrormuseum.com/konkurss/haaletus/. Rahvahääletuse tulemusi võtab žürii hiljem tööde hindamisel arvesse.

Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Sandra Voki sõnul tuleb anda kõigile soovijatele kaasarääkimise võimalus, sest tegemist on globaalse tähtsusega algatusega. "Žürii peab otsuse veel langetama, kuid saab juba väita, et konkurss on õnnestunud, sest pakutud lahendused on eripalgelised ja originaalsed ning omavahel konkureerivad nii Eesti kui välismaised arhitektid," ütles ta.

Voki sõnul peab Patarei kordategemine ja avalikku kasutusse andmine kujunema Eesti järgmiseks rahvuslikuks projektiks, mis oleks väärikas jätk Eesti Rahva Muuseumile. "Tegemist on rahvusvahelise tähtsusega hoonega, mis kollektiivses teadvuses on kinnistunud eelkõige totalitaarsete režiimide sümbolina."

Eesti Mälu Instituut kavandab koostööd loodava Eesti Teadus- ja Tehnikamuuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ja Eesti Tuletõrjemuuseumiga, et anda hoonele uus hingamine haridus- ja kultuurikeskusena. "Ühisvisioon on olemas. Lõppev ideekonkurss on seni ainuke selgepiiriline arendus, mis on Patareile pärast vanglaasutuse lahkumist tehtud. Patarei saatus on valitsuse otsustada."

Zürii koguneb 9. aprillil ning 11. aprillil on oodata tulemuste avalikustamist. Vastavalt konkursi tingimustele enne žürii otsust tööde täpne päritolu ja autorid ei selgu.

Ideekonkursi žüriisse kuuluvad Tõnu Altosaar (B+H arhitektuuribüroo asepresident, arhitekt), Helen Oja (Eesti Sisearhitektide Liidu liige), Mirjam Rääbis (kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik), Meelis Niinepuu (Eesti Mälu Instituudi nõukogu esimees), Anna Kaminsky (Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Diktatuuri Uurimise Sihtasutuse direktor), Mart Laar (Eesti Panga Nõukogu esimees, ajaloolane).