See kokkulepe on küll ära hoidnud suurema sõjategevuse Ukrainas, kuid selle tulevik on segane, arvavad Vene eksperdid, pannes vastutuse konflikti püsimises Kiievile. Minski kokkulepete praktiline kasu on selles, et suur sõda jäi ära, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ei ole olnud mitte ühtegi korda, kui üks osapooltest ei püüaks rindejoont ümber vaadata. Positsioonilahingud käivad hallis tsoonis ja seal mõlemad osapooled, nii Ukraina kui ka teine, proovivad võtta oma kontrolli alla erinevaid punkte. Aga see kõik toimub selle halli tsooni piirides, mille määras Minski kokkulepe. Selle tsooni piire osapooled ei riku. Sest nad saavad aru, et iga katse seda Minski kokkuleppega määratud piiri ümber vaadata võib viia katastroofini," rääkis Poliitilise konjuktuuri keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Mõni kuu tagasi esitati ÜRO Julgeolekunõukokku resolutsiooni projekt, mille järgi konfliktitsooni saadetakse ÜRO rahuvalvajad ehk sinised kiivrid, et kaitsta regioonis juba tegutseva OSCE missiooni liikmeid. Moskva toetas ideed, ent oma tingimustel.

"Peab sünkroniseerima poliitilised punktid julgeoleku küsimustega. Samas on ka võimalik laiendada teritooriumi, kus tegutseks laiem ÜRO rahuvalvajate missioon. Aga ainult sel juhul, kui Kiiev demonstreerib reaalseid poliitilisi samme, et ta on valmis minema poliitilist teed," väitis Poliitilise konjuktuuri keskuse direktor Aleksei Tšesnakov.

Kiiev aga toetas ÜRO rahuvalvajate saatmise ideed kahe käega.

"Mida Ukraina tahab? Ta tahab saada kontrolli alla Ukraina-Venemaa piiri Ukraina osa enne Minski kokkuleppe poliitiliste punktide täitmist. Ja tema jaoks igasuguste missioonide - suuremate või väiksemate ilmumine sel territooriumil on viis, kuidas Minski kokkulepet mitte täita," arvas Tšesnakov.

Moskvas ollakse veendunud, et just Kiiev takistab olukorra rahumeelset lahendamist. Vene eksperdid arvavad, et just väike sõda võib viia Kiievis võimu vahetamiseni.

"Olukorra teravnemine, range vastus sellele teravnemisele, nii nagu oli see Gruusias aastal 2008, siis selle teravnemise toetajate krahh ja nende vahetus uute poliitikute vastu, kes oleks rohkem pragmaatilised Moskva suhtes, alles siis võiks võib-olla rääkida mingi dialoogi alustamisest," leidis Progressivse poliitika Fomfi direktor Oleg Bondarenko.

Ilma teravnemiseta jääb külmutatud konflikt samasse seisu mitmekümneks aastaks, arvasid Vene eksperdid.