ERR Moskvas: Donbassi vabatahtlikud konflikti rahumeelsesse lahendusse ei usu ({{commentsTotal}})

Donbassis võidelnud vabatahtlikud on valmis Venemaalt uuesti appi sööstma, kui Novorossija idee neid vajab. Enamik vabatahtlikest on veendunud, et Donbassi konflikti rahumeelselt lahendada ei saa.

Täpseid andmeid vabatahtlike arvu kohta ei ole, aga nad ise väidavad, et kokku osales sõjas üle 70 000 vabatahtliku, vahendas "Välisilm".

"Motivatsioon oli mul tol ajal väga selge: ma läksin sõdima vene maailma, Donbassi, vene keele staatuse eest. Et aidata vaeste naisi, vanureid ja lapsi," rääkis Donbassi vabatahtlike liidu liige Juri Goroško.

Vabatahtlikud läksid Donbassi mitte ainult Venemaalt, vaid ka Ukraina teistest regioonidest. Andrei Saveljev elas Kiievis, 2014. aastal läks ta kõigepealt Krimmi, et aidata poolsaart liita Venemaaga, ja sealt juba Donbassi. Ta oli tollal vaid 16-aastane.

"Minu ema õpetas mulle armastust Venemaa vastu. Ta sai aru sellest, mis Ukrainas toimus, et käib propaganda. Ja kui ma selgitasin talle, et ma enam ei saa olla selles linnas ja suhelda inimestega, kes kõik on hulluks läinud, sai ta minust aru. Ja ma läksin ära," meenutas Igor Strelkovi grupi liige Andrei Saveljev.

Propaganda käis ka teisel pool. "Iga päev lülitad teleka sisse ja igal kanalil käib Donbass, Donbass, Donbass. Sellest tekib lisamotivatsioon näha seda kõike oma silmaga, sest televiisoris räägitakse üht, aga kui sinna lähed, siis kõik on teistmoodi," rääkis Goroško.

Neli aastat tagasi tuli kohale erinevaid inimesi, et oma veendumuse kohaselt kaitsta isehakanud vabariike.

"Ütlen ausalt, oli ka palju provokaatoreid. Selline segu, puder. Kui teid huvitab, kui palju oli venemaalasi, siis ma saan öelda, et oli palju. 50 protsenti kindlasti, igal juhul sõjaväeosades," ütles Vene õigeusu armee juht Mihhail Verin.

Selleks, et sõdida, oli vaja relva. Ukraina väidab, et vabatahtlikele jagas relvi Venemaa, Moskva eitab seda.

"Vabatahtlikud pole kunagi Venemaa territooriumilt läinud relvaga. See peab selge olema. Relva said nad väljaspool Venemaad," ütles Donbassi vabatahtlike liidu liige Juri Daniltsev.

"See ei olnud relv mingites kastides või mida toodi ilusate sõjaväeautodega. Relvi oli terve hunnik, kõik olid rihmadega. Et vot, veel eile rippus see kellegi teise peal ja täna on see juba meie käes," rääkis Verin.

Kiiev väidab, et otsustav roll separatistlike regioonide kaitses oli Vene armee üksustel. Aga kui armee oli pomm, siis vabatahtlikud olid selle pommi sütik, vaatamata sellele, et paljudel ei olnud mingit sõjakogemust.

"Kui Vene vabatahtlike laine ei voolaks Venemaalt Donbassi, siis kohalikel elanikel ei oleks vajalikku motivatsiooni. Siis nad kaotaksid usku Venemaasse, arvatakse, et ta ei saa, ei ole valmis, ei taha neid aidata," selgitas Saveljev.

Tekkida võib aga tunne, et Vene vabatahtlikele oli vene maailm kallim kui paljudele kohalikele meestele.

"Kui sa lähed poodi ja näed järjekorras terveid mehi, kes ei ole haiged ega lonkurid, kes ootavad, et õlut osta, ja sa küsid, et mehed, mida te siin teete, siis pööravad nad selja ja teevad näo nagu ei kuuleks. Ja siis hakkad endalt küsima, et milleks mina siis tulin siia, kui siin on palju mehi, kes ei tee mitte midagi," kirjeldas Goroško.

Sõja aktiivne etapp lõppes 2015. aastal ja enamik vabatahtlikest naasis Venemaale. Tuli naasta tavapärasesse ellu ning kõigil tekkisid mingid probleemid.

"Alguses käisin ringi kabuuriga. Mul oli paremal pool kogu aeg püstol, ma olin ju ohvitser. Ja alguses isegi Moskvas käisin ja kontrollisin, kas relv on kohal. Ei tea, kas tegemist on sündroomiga või mitte. Raske öelda. Olid tulistamised, halvasti võtan vastu uut aastat ja ilutulestikku ei suuda üldse kuulda," selgitas Verin.

"Mõnele piisab stressi mahavõtmisest Vene moodi ehk siis istub ja võtab viina ning ongi rahumeelne kodanik. Tal lülitub kohe kõik ümber, sest see pole tema esimene konflikt. Palju raskem on neil, kelle jaoks see oli esimene konflikt. Aga selleks ongi meie liit. Ühele leiame töökoha, teist toetame moraalselt, kolmandat aitame raviga," rääkis Daniltsev.

Donbassi vabatahtlike liit on MTÜ, mis saab annetusi nii-öelda patriootidelt - nii inimestelt kui ka juriidilistelt isikutelt. Vene riigil ei ole nende ees mingeid kohustusi, sest võrreldes regulaararmeega pole Kreml neid sõtta saatnud. On aga probleemid, mida ilma riigita lahendada ei saa.

"On teine probleem - probleem perekonnaga. Inimene hukkus seal, ta toodi tagasi ja maeti Venemaal. Alles jäi perekond: ema, isa, lapsed, abikaasa. Ja nemad ei saa kahjuks riigilt mingit sotsiaaltoetust. Ja see on tõesti probleem," ütles Goroško.

Venemaale tagasi tulnud vabatahtlike seas on ka inimesi Ukraina passiga. Venemaal on nad välismaalased ja migratsiooniseaduse rikkumise eest ähvardab neid väljasaatmine nende kodumaale, kus neid peetakse terroristideks.

"Venemaa kirjutas alla rahvusvahelisele konventsioonile, mille järgi ei tohi inimest välja anda riigile, kus teda ootavad piinamised ja poliitiliselt motiveeritud jälitamine. Selle konventsiooni järgi ei tohi inimesi välja saata. Aga niisugused kohtuotsused võetakse ikka vastu," ütles MTÜ Kolmainus Venemaa esimees Sergei Moisejev.

Selles püüavad aidata Donbassi vabatahtlike liidu juristid. "Meie liit võib ausalt öelda, et aitasime kõiki, kes pöördusid meie poole väljasaatmise küsimusega ehk need endised rahvaväelased, kel oli risk, et neid antakse Ukrainale. Kedagi ei saatnud välja," kinnitas Donbassi vabatahtlike liidu juhatuse liige Olga Kulõgina.

Mõnel inimesel, näiteks Andrei Saveljevil vedas ja ta sai Vene kodakondsuse, aga Venemaalt lahkumisega ta ei riski.

"Ma ei ole täiesti kindel, aga vist maailma igas punktis peale Venemaa võib Ukraina nõuda minu välja andmist. Ja mind saab mingist riigist Ukrainale välja anda," selgitas ta.

Novorossija projektist Venemaal täna palju ei räägita. Moskva deklareerib, et kaks isehakanud vabariiki oleksid ikka Ukraina koosseisus. Mõned vabatahtlike välijuhid, näiteks 2015. aastal hukkunud Aleksei Mozgovoi sellega nõus ei olnud.

"Pretensioonid on pidevad ja juba alates 2014. aastast. See on eeskätt korruptsioon. Mozgovoi nii rääkiski, et Novorossijal on kaks peamist vaenlast need on DNR ja LNR valitsused," sõnas Goroško.

Kõik vabatahtlikud pole nii kriitilised, aga enamik neist on veendunud, et Donbassi konflikti rahumeelselt lahendada ei saa.

"Minski kokkulepe on utoopia, butafooria. Relvastatud konflikt seal ei lõpe enne, kui me võidame," ütles Saveljev.

"Tahaks küll, et lõpeks rahulikult. Aga kõik läheb jõulise variandi suunas," tõdes Goroško.

"Kui vajadus tuleb, siis muidugi me kõik tuleme appi. Kui olukord kriitiliseks muutub," ütles Daniltsev.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: