Uues seaduses nimetatakse nn separatistide kontrolli all olevat territooriumi "ajutiselt okupeerituks" ja Venemaad agressoriks. Moskvas, Donetskis ja Luganskis on seadus vastu võetud tormilise kriitikaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on provokatsioon Vene Föderatsiooni vastu, et tõestage, et teie tegevus ongi agressioon. Hetkel me panime selle ainult paberile, aga ootame, et te ka reaalselt agressorina käituks," väitis Luganski nn rahvavabariigi esindaja Rodion Mirošnik.

Kiiev aga kritiseeris Venemaa presidendi Vladimir Putini ettepanekut kaasata ÜRO rahuvalvajaid OCSE vaatlejate kaitsmiseks konflikti osapoolte eraldusjoonel.

"Rahuvalvajate mandaat peab haarama kogu okupeeritud territooriumi, sealhulgas ka Ukraina-Vene piiri. See on vajalik. Kuni piiri kaudu tarnitakse elavjõudu ja relvi, seni ei ole rahu minu riigis," märkis Ukraina president Petro Porošenko.

Laiema ÜRO rahuvalvemissiooniga, kellel oleks juurdepääs ka piirile, ei ole Moskva aga nõus.

"Ukraina ei täida siis Minski kokkuleppe poliitilistest punktidest mitte midagi. Tal ei ole selleks mingit stiimulit. Ta on huvitatud sellest, et ÜRO täidaks oma missiooni, kontrolliks neid territooriume, ja siis annaks need Ukrainale tagasi Minski kokkulepe poliitiliste punktide täitmiseta," väitis Poliitilise konjunktuuri keskuse direktor

Vene poliitikud kinnitavad, et ÜRO rahuvalvajad ei tegutse ainult ühe konflikti osapoole kasuks.

"Need Ukrainas ja USA-s, kes arvavad, et ÜRO rahuvalvajad hakkavad Ukrainas tegutsema nagu NATO jõud, et Kiievit aidata - need eksivad," rõhutas Venemaa föderatsiooninõukogu informatsioonipoliitika komitee esimees Aleksei Puškov.

Praegu on ÜRO-s läbivaatamisel kaks resolutsiooniprojekti- Venemaa ja Ukraina oma.